Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni. Näiteks konvergentse stiili juures on öeldud, et toetuvad probleemide puhul loogilisele mõtlemisele, samas on ka vähe emostsionaalsed ja sotsiaalsed. Samas akommodatiivse puhul näen endas seda, et peamiseks tõesuse kriteeriumiks peetakse isiklikku kogemust ja aktiivset tegutsemist. Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooni teooriat uurides, arvan, et jään sinna kuskile keskele. Nimelt seal on ära toodud süvakihtidesse tungijad ja pinnapealsed õppijad. Nimelt ainetes, mis mulle huvi ei paku, õpin ma pinnapealselt, seega enamus on lihtsalt pähe tuupimine. Ained aga, mis mulle huvi pakuvad, nendes ma tihti süvenen teksti, hiljem analüüsin ja uurin ka mujalt materjalidest. Pinnapealse õppimise juures on halb aga see, et juba varsti on need
KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN
vaimne alaareng. Enamikul autismiga indiviididel avaldub oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus ja loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel (isegi siis, kui ülesanded vastavad nende võimetele). Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid puuded nende isiksuse struktuuris püsivad ka täiskasvanueas, ilmnedes üldjoontes samasuguste sotsialisatsiooni- ja kommunikatsiooni probleemidena. Lapse autismi diagnoosi püstitamiseks on nõutav, et arenguhälbed oleksid avaldunud esimesel kolmel eluaastal, kuid seda sündroomi võib diagnoosida ka kõigis teistes eagruppides. Peale nende spetsiifiliste diagnostiliste tunnuste võib autismiga lastel sageli avalduda hulk teisi mittespetsiifilisi nähte: kartused/foobiad, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood
emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps sünnib 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või sündinud pärast 22. r-nädalat): 22.- 36. nädala vahel sündinu Väike sünnikaal <2500 g. Väga väike sünnikaal <1500 g, enne 32
KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest; arusaam sellest, et ollakse teistsugusel positsioonil), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus),
Religioosse arengu uurimisel on üks võimalusi lähtuda erinevatest vanuseastmetest. Üldistatult on võimalik jaotada inimese elukäik kolme suurde perioodi – lapsepõlv, täiskasvanuiga ja vanadus.. Seesugune jaotus on küll mõnevõrra ebatäpne ja üldine, kuid võimaldab siiski põhiprotsessidele tähelepanu pöörata. Religioon lapsepõlves on pälvinud uurijate tähelepanu ennekõike kolmest vaatenurgast lähtudes. Need on usulise sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule, lapsepõlve religioossuse eripära ja jumalapildi kujunemine. Usuline sotsialisatsioon tähendab usulise suhtluskeskkonna mõju inimese religioossuse kujunemisel. Üldiselt ollakse seda meelt esmatähtsaks on siiski vanemate religioossus inimese hoiakute kujunemisel. Kodu mõju lapse religioossuse kujunemisele avaldub neljas teguris: ● Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega
KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline
2. Paradiisist väljajäetud, keda iseloomustab sügav kiindumus oma usulisse traditsiooni ja väga kõrged lootused selle suhtes. 3. Uue tähenduse leidjad, kes elavad läbi sügava taaspöördumise kogemuse. 4. Eluaegsed otsijad, kes vahetavad korduvalt usulisi traditsioone ja praktikaid kogu elu jooksul korduvalt. 24. Elukäik ja usuline areng. Religioon lapsepõlves, teismeeas ja täiskasvanueas. Lapsepõlves-on usulise sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule, lapsepõlve religioossuse eripära ja jumalapildi kujunemine.Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Vanemate usuliste väärtuste sarnasus avaldab mõju laste heaolutundele. Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta.
KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus, endaga sarnased inimesed), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline
Roll on staatusele vastavate kohaste tegevuste kogu; on rajatud ideele. Igal rollil on oma kohased tegevused. Religioosne roll on rajatud abistavale käitumisele. Organiseerib inimesi ühinema, üksteist abistama sünnib kogukond; kogukondadest kujuneb ühiskond. Religioonil, nagu sotsiaalses suhtluses üldiselt, on ka irratsionaalne ja ettearvamatu pool. Meadi mõju: sümbolilise interaktsionismi mõju religioossele identiteedile, kommunikatsioonile jne. Religioosse sotsialisatsiooni ja kommunikatsiooni uurimine selle teooria põhjal. Talcott Parsons (1902-1979) oli üks strukturaalfunktsionalismi silmapaistvam esindaja (aga mitte rajaja): ühiskond on terviklik, omavahel seotud osadest koosnev süsteem. Iga osa täidab oma funktsiooni ühiskonna säilitamisel, selle toimimisel tervikuna. Gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia (tasakaal) süsteemi erinevate osade vahel. Religioonil on mitmed funktsioonid ühiskonnas: 1
Psühholoogias mõistetakse arengut kui muutus kompleksemas suunas. Usulist arengut käsitletakse kolmes erinevast perspektiivis: 1) Seda mõistetakse kui elukestvat nähtust usuline areng erinevates vanuseastmetes. 2) Vaadeldakse pöördumist, usust taandumine, usulise arengu sõlmpunktid. 3) Usuliste arengute teooriate loomine Religioon lapsepõlves vaadatakse kolmest vaatenurgast: 1) Usulised sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule usulise suhtluskeskkonna mõju inimese religioossuse kujunemisel. Esmatähtis on vanemate religioossus (sõbrad jne ka loomulikult, kuid vanemad on kõige tähtsamad). Kodu mõju avaldub 4 teguris: 1. Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega. Kahtlevad ja mittereligioossed noored tulevad valdavalt vähese usulise pühendumisega kodudest. 2
Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA oli individualistlik riik. Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, millised inimkäitumise osad on kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga. Sotsiaalpsühholoogia raskuskese täna USAs, samas Euroopas ka tugevatel alustel. Tänapäeval domineerib multikultuurne läehenemine, jätkatakse SPSSI traditsioone (seadusloome, tervis, haridus, poliitika, sport, äri). Millist inimese käitumise aspekti rõhutada: Hot vs Cold Ajaloolise taustaga erimeelsus SP-e vahel.
Individuaalsed erinevused: suuruses, füüsilises küpsuses, emotsionaalsuses, temperamendijoontes, soolised erinevused. Ka kultuurilised erinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Kultuurierinevused > oluline, et laps on iseseisev või, et oleks teiste inimestega seotud (kogukondlik, perekonnakesksus). Erinevates kultuurides rõhutatakse erinevaid pooli. Seega, kas sotsialisatsiooni eesmärgiks on rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus 3 ja eneseteostus. On kultuure, kus soodustatakse rohkem füüsilist arengut kui mänguasjadega mängimist. 2.Vastsündinu Sünnieelne areng jaotatakse: (1) germinaalstaadium (viljastumisest kümnenda päevani); (2) embrüonaalne staadium (10ndast päevast 8nda rasedusnädalani); (3) looteline staadium (8ndast nädalast sünnini). Ajaline laps on see, kes sünnib 37
sobida gruppi; grupi surve isiklikele hinnangutele; teadlik eksimine. # laias mõistes kuulub kultuuri valkonda # omandatakse sotsialiseerumise käigus: inimene võtab omaks need arusaamad, mis tema keskkonnas valitsevad. Alustatakse lapsepõlves, kodus (primaarne s.), siis koolis (sekundaarne s.) ja lõpuks täiskasvanuea erinevates rollides (tertsiaarne s.). Pidevalt omandatakse uusi arusaami, primaarse sotsialisatsiooni jooksul omandatud aga on kõige püsivamad ja seotud emotsioonidega . õpitakse "oluliste teiste" (significant others) käest. - Nendest arusaamadest osa puudutavad seda, mis on "hea" või "halb", mis on "keelatud", mis on "lubatud" => väärtused: ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. * neid tegevusi ei saa seletada lihtsalt inimese ratsionaalsuse või omakasupüüdlikkusega.
annaabi.ee 
