vaba konkurents, mida iseloomustab kauba mitmekesisus. Vabaturumajandus toob kaasa ühiskonna kihistumise rikasteks ja vaesteks. Võimule saanud Margaret Thatcher asus kärpima sotsiaalprogramme ning kõikvõimalikke toetusi. Ligi viiendik Eesti elanikkonnast on vaesed. Selle asemel, et abistada abivajajaid, on toetused meil tervikuna madalad. Suuresti on see tingitud sellest, et Eestil on sotsiaaltoetusteks eraldatud vähe raha. Kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudluses ning valitsuse ülesandeks on nõudluse ergutamine. Seega tuleb majanduse elavdamiseks langetada makse. Aastaid on läbi meedia massidele pähe taotud müüti Eesti madalatest maksudest ning ülisoodsast maksu ja ettevõtluskeskkonnast. Tegelikkuses on Eesti maksukoormus üks maailma kõrgemaid, asudes 183 riigi arvestuses 131. kohal.
15. laste ja vanurite osatähtsust; 16. meeste ja naiste suhet erinevates vanuserühmades; 17. erinevate vanuserühmade osakaal kogurahvastikust; 18. sündimuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul. Vananev rahvastik See toob toob kaasa endaga majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20. makse laekub riigikassasse vähem; 21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks. Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30
Euroopa Liidus.Nt. 9 korda madalamad kui Luksemburgis. Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajajate toimetuleku. Sellest võivad Eestis osa saada alalised elanikud, siin alaliselt elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks. Sotsiaalteenus on toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (nt supiköök,naiste varjupaik,kodutute varjupaik ,jne). Sotsiaaltoetus on aga rahaline,nt peretoetused,lapse sünnitoetus,vanemahüvitis, lapsetoetus. Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri. Eestis on vaesuspiir 174 eurot inimese kohta, 87 eurot lapse kohta. Vaesus jaguneb: 1)Absoluutne inimese tulu jääb allapoole riiklikku vaesuspiiri; 2)Suhteline inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist.
Heaoluriigi mudelid: LIBERAALNE: *Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. *Riik pakub toestus ainult vaestele pensionieas inimestele. *Riigi ülesanneteks on kõrge tööhõive tagamine ning konkuretsi ja valikuvabaduste kindlustamine. *Heaolu eest vastutab igaüks ise. SOTSIAALDEMOKRAATLIK: *Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile. *Riik kehtestab kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid sotsiaaltoetusteks. *Keskne heaolu eest vastutaja on riik. KONSERVATIIVNE: *Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. *Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos. Pluralism ja polüarhia PLURALISM mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA
eeslinnastumine ning elanikke on seal 2016. aasta seisuga 15 794. Ka keskmine brutopalk on seal üle 1300 euro. Kuna Karula ja Mäetaguse vallas on vähem inimesi on seetõttu ka maksutuludest tulev tulu väiksem kuna tööl käivaid inimesi on vähem. Rae vallas on inimesi rohkem ning ka sündimus on kõige suurem, seega peab vald panustama inimeste heaolu parandamisel, ehitatades uusi hooneid, lasteaedu ja koole. Seetõttu on ka kulud suhteliselt suured. Samas vaid 2% kogukuludest läheb sotsiaaltoetusteks, mis näitab et on vähe töötuid ja töövõimetuid inimesi. Mäetaguse vallas on sotsiaaltoetuste osakaal suurem, olles ligikaudu 6% kogu kuludest. Kõige väiksem on sotsiaaltoetuste osa Karula vallas, kus see on alla 1%. Samas kõige suuremad on kõikides valdades majanduskulud ja personalikulud. Karula valla tulud on väga väiksed ning on huvitav, et siiski on jäänud vald aastaga plussi. Selle all võivad
(3) toetused peredele ja lastele (koolitoetus, invavahendid s.h. prillid, kooli- ja lasteaia toidutoetus, lastelaagrite tuusikud, õppeekskursioonid, laste huvialategevusega seotud kulutused ja erakorralised väljaminekud). (4) ühekordne toetus (raske majanduslik olukord, kriisiabi.) § 6. Perekonna sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemine vähekindlustatud ja toimetulekuraskustes isikutele ja peredele (1) Toetuse suurus sõltub ........ valla eelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ning taotleja konkreetsest vajadusest (tervislik seisund, vanus, toimetuleku oskus jms.). Sissetulekute hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed toetused. (2) Õnnetusjuhtumite ja kriisiabina on õigus määrata ühekordset toetust ka suurema sissetulekuga inimestele. (3) .......
annaabi.ee 
