tähelepanu võimalikult kaua, seda samas mitte ülekoormates. I plokk algab alati kõige olulisemate uudislugudega. Päevakajalised ja olulised uudised ja sündmused nii kodu- kui ka välismaised. Võimalusel on stuudios teemat valdav arvamusliider, kellega tehakse stuudiointervjuu ja kes annab täiendavaid kommentaare. Uudiste puhul tehakse ka otselülitusi, on kontakt ajakirjanikega. Kõige ajamahukam osa. II plokk: pehmemad uudised. Sotsiaalteemad, kultuuri ja religiooni teemadega tegelevad uudised, kuritegevuse ja õnnetustega tegelevad uudised, meelelahutusuudised, tehnika-, teadus-, ja keskkonnauudised. III plokk sisaldab olulisemad majandus- ja kultuuriuudiseid. IV plokk: ilm. Ilm Eestis ja mujal maailmas, lähipäevade ilmaprognoos. Erinevad ilmateadustajad. V plokk: lõpulugu ja uudistesaate lõpetamine. Lõpulugu on eranditult pühendatud pehmetele
• Hiljem palgati publitsistid, kes nähti rahva poolt kiirelt läbi. • Tekkis uus meetod - avalikud suhted. • Pressiteade - tekkis 1800. aastatel (esmased kasutajad raudteefirmad) • Esimene suhtekorraldusfirma - aastal 1900 Suhtekorraldus Eestis: • Modernne suhtekorraldus tekkis taasiseseisvusperioodil. • Tekkisid propagandakäsiraamatud • 1934 loodi Eesti Riiklik Propagandatalitus Suhtekorralduse algsed tegevusalad: • Sotsiaalteemad: karsklus, heategevus, propagada • Riiklike & rahvuslike väärtuste propageerimine !2 • Eesti tutvustamine välismaal • Valimisvõitlus 4. Meediasuhted ja nende toimimiseks vajalikud oskused. Avalik arvamus toimib järgnevalt: Suhtumine ➡ Arvamus ➡ Tegevus Suhtumine (positiivne, negatiivne, olematu) on hinnang millelegi, mida kujundavad: • Isik
propaganda Nõukogude liit. paljut kirjaoskamatut rahvast üritati informeerida visuaalsete elementide abil(kino, pildid,peeti kõnesid) natsi-saksamaa suhtekorraldus eestis I iseseisvus periood, algusaastad ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus vaikiv ajastu siis moodustati eesti riiklik propagandatalitluse, mis tegeles nt ka tsensuuriga kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks teemadeks olid sotsiaalteemad nagu nt karsklus, heategevus ja ka propaganda. propageeriti riiklikke ja rahvuslikke väärtuseid, toimusid ka eestistamise kampaaniad, tutvustati eestit välismaale. taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria
Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed keskseks peavad. Kvaliteetlehed tõstavad esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed tõstavad esile pehmed uudised – olme, sotsiaalteemad, sport, meelelahutus(huvi ja emotsionaalsus). Ülduudised ja eriuudised Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad. 1. Kellele on eeldavasti määratud. Osa uudiseid on üldisele määratud. Teine osa on määratud kindlale sihtrühmale ning nõuavad eriteadmisi(üldlehe jaoks või erilehe jaoks). 2. Erinevate valdkondade sündmustest kirjutamisel on omad eriprobleemid, mis võivad olla
Agitatsioon, agitprop Propaganda (natsi saksamaa) Adolf Hitler Alfred Rosenberg Joseph Goebbels, rahvavalgustuse ja propaganda minister Leni Riefenstahl Triumph des Willes Vastupropaganda: USA Führer’s face Suhtekorraldus Eestis Sõdadevaheline periood Tänapäevane suhtekorraldus taasiseseisvusperioodil Algusaastad Esimesed juhitud kommunikatsiooni tegevused Propagandakäsiraamatud Eesti Riiklik Propagandatalitus 1934 Suhtekorraldustegevusi Sotsiaalteemad Karsklus Heategevus Propaganda Riiklike ja rahvuslike väärtuste propageerimine Eesti tutvustamine välismaal Valimisvõitlus Taasiseseisvunud Eesti Valitsuse pressisekretär 1990 Suvi 1990: valitsuse pressikonverentsid 1991 teadlik suhtekorraldustöö välisesindustes 1992 esimesed pressiesindaja ametikohad ministeeriumites 1992 valimised, esimesed valimisstaabid ja -võtted SUHTEKORRALDUS ÜLDISELT Suhtekorraldus kultuuris Filmid The Man In The Gray Flannel Suit (1956)
Raha jagamine: Raha jagamine loodud teatud teemadega tegelemaks (peamine eesmärk on regionaalpoliitika kõige laiemas mõttes). Eesmärgid (ühtlustada Euroopa Liitu (erinevaid riike omavahel) korraldada nende sisemist regionaalset arengut, parandada elu Elis). Probleemid (erinevaid jagajaid on palju (suurimad: raamprogrammid), palju nõudeid, palju tingimusi, palju paberimajandust, eesmärgid peavad olema kindlasti täidetud, ikka jääb kahe silma vahele). Ülevaade fondidest: ESF- (sotsiaalteemad, haridus jne). ERDF (regionaalne abi, riigisisene ja vaheline; INTERREG). Ühtlustusfond (keskkond, transport jne). EAGGF/EAFRD (peamiselt põllumajanduslik). PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS CAP-ÜPP: Ühine põllumajanduspoliitika. Euroopa Liidu võimsaim draakon (Palju raha, Lõpuks muutumises). Katab sisuliselt kogu põllumajanduse / kõik saadused (ka neid, mida Euroopas ei toodeta). Tollid väljast tulijatele. Kohaliku tootmise edendaminE. Talumeestele inimväärne elu!
annaabi.ee 
