Riik peaks lennukamalt rakendama aktiivset tööpoliitikat, mille korral tööpuudust ennetatakse. Selle puhul võib näiteks tuua ettevõtlustoetuste andmise, ümberõppevõimaluste pakkumise ja uute töökohtade loomise, mille puhul teha ettevõtetele, mis uusi töökohti loovad, maksusoodustusi. Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi rahastatud ning ametiühingute keskliidu tellitud uuring, mille viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja poliitikauuringute keskus Praxis, kinnitas, et Eesti tööturg on küll paindlik, ent soiku on jäänud aktiivne tööpoliitika. Sellest lähtuvalt soovitasid eksperdid suurendada aktiivse tööpoliitika kulutusi, mis on Euroopa Liidu mastaabis väga madalad nii osakaaluna SKTs kui ühe töötu kohta. Veel soovitati laiendada sihtgruppi töötutelt ka riskigruppi kuuluvatele töötavatele inimestele (neile, kes saavad miinimumpalka või on
SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me
arenevad laevaehitusettevõtted. Teravalt tõstatusid tööjõuga seonduvad probleemid - ettevõtjate hinnangul on suuri probleeme kutsekoolide lõpetajate oskuste ja teadmiste tasemega. Insenerihariduse saanute seas domineerivad teoreetilised teadmised ning praktiliste oskuste tase on nõrgem. Eesti masinatööstuse sektoruuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti masinatööstuse olukord ja võimekus. Uuringu tellis EAS, selle viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus professor Urmas Varblase juhtimisel ning seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Uuringus käsitleti masinatööstust laiemas tähenduses, hõlmates lisaks metalli- ja metallitoodete ning masinate tootmisele ka arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmist. Uuringuga on võimalik tutvuda aadressil (nii täismahus kui lühikokkuvõte): http://www.eas.ee/index.php/uuringud/ettevotlus Arendamine (SEB) Tartumaa ettevõtted panustavad ekspordi arendamisele
– Milline efekti omav muster on parim? • Objektiivne tõde puudub • Välistatud peavad olema konkureerivad mustrid Poliitikaanalüüs I • Poliitikaanalüüs on suunatud konkreetse poliitika või regulatsiooni mõju või eeldatava mõju analüüs – Innovatsioonpoliitika – Vanemapalk • Poliitikaanalüüsi eesmärk on pakkuda valikuid ja nende erinevate valikute tagajärgi ja mõjusid • Poliitikaanalüüs kasutab sisuliselt kõiki sotsiaalteaduslike meetodeid Poliitikaanalüüs II • Ex ante ja ex post hindamine • Protsessi analüüsimine (poliitikakujundamine, koordineerimine) • Mõjude analüüsimine (impact anaysis) • Regulatsioon, seadus, strateegia • Law and Economics (nt Calabresi uuring) • Kehtivad teadusliku analüüsi reeglid: viitamine, andmed, diskussioon Etnograafiline uurimus • Grupi kultuuri uurimine/kirjeldamine/peegeldamine
Tekivad uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele Mida teha uurimuse käigus saavutatud teadmisega? Esiplaanile kerkivad uurimusega seotud eetilised probleemid 7. Uus aastatuhat Globaliseerumisega seotud uued probleemid, teooriad ja meetodid Uute teooriate tekkimine ja arendamine (rassi teooriad, post-koloniaalsed teooriad; migratsiooni uuringud ja teooriad, HIV/AIDS uuringud, Queer-teooria jt) Maailma mitmekesisus ja ühtsustamine: sarnasused ja erinevused Üks keel – erinevad tähendused Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised väljundid Alates 1995 ilmub ajakiri Qualitative Inqury SAGE Pub. (USA Illinois University) Alates 2001 Ilmub ajakiri Qualitative Research SAGE Pub. (UK Cardiff University) Seitsmes moment Kvalitatiivne sotsiaaltöö-uurimus: sotsiaaltöö kui inimõiguste ja sotsiaalse õigluse teostamise eesmärgil tegutsev eriala sotsiaaltöö kui narratiiv (Vt Norman Denziniart. Social Work in the Seventh Moment.QSW.2002,1(1):25-38.) 7
Uued teooriad ja nende uurimine (rass, migratsioon, HIV/AIDS, Queer-teooria (Whereas gay/lesbian studies focused its inquiries into "natural" and "unnatural" behaviour with respect to homosexual behaviour, queer theory expands its focus to encompass any kind of sexual activity or identity that falls into normative and deviant categories.) Maailma mitmekesisus ja ühtlustamine: sarnasused-erinevused. Üks keel erinevad tähendused. Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised eesmärgid. 8) Kaheksas ja üheksas moment Uurija poliitiline vastutus, uuritavate aktiivsus: osalus-tegevusuuring uurimissubjektide suurenev aktiivsus. Uurimus kui pidev protsess, selle seos tegelikkuse arendamisega. 4. loeng Põhistatud teooria (PT) grounded theory Eesmärgiks arendada kvalitatiivset teooriat, mis oleks võrreldav kvantitatiivsega. 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B
alla jäi Christopher Langdelli õigusmudel. Nimelt Langdell väitis, et õigus on täppisteadus ja ideaalse juristi jaoks on õigusraamatukogu tema laboratoorium ning tähtsad ei ole mitte praktilised teadmised, vaid hoopis abstraktse õiguse teadmine. Õigusrealistid rõhutasid realismi, ehk asju tuleb vaadata just sellistena nagu nad tegelikkuses on. Õigusrealistid panid kahtluse alla otsuste tegemise ennustavust ja pretsedentide rõhutamist. Nende sooviks oli rakendada sotsiaalteaduslike uuringute tulemusi õiguse sfääris. Veel kritiseerisid nad õiguse traditsioonilist metodoloogiat ja praktikat. Ameerika õigusrealismi kõrval kaasnes ajaliselt ning sarnanes ka toonilt Skandinaavia õigusrealism. Peamine osa skandinaavia õigusrealistide tööst seisnes õigusmõistete teiste, verifitseeritavate sotsiaalteaduste esemeks muutmises. Nii tehti sellistest mõistetest nagu "subjektiivne õigus", "kehtivus" ja "kohustus" psühholoogilised käitumise kallutatused
põlvkonna jooksul Palang ja Mander (2000) eristanud Eesti maastike arengus viit etappi:muistsed, mõisa-, talu-, nõukogude ja postmodernsed maastikud. Muistseid maastikke on küllaltki raske ette kujutada, sest need on suurelt jaolt hävinud. Muinas- ja postmodernsete kui kõige vähem tuntud ja kõige kiiremini muutuvate maastike uurimine võib luua uusi arusaamu maastikust. Meie kogemused näitavad, et loodusteaduslike lähenemisviiside kombineerimine humanitaarsete ja sotsiaalteaduslike kvalitatiivsete andmekogudega--legendide, juttude ja väärtushoiakutega-- annab paremaid tulemusi. 5. Eesti maastike tulevikust- Palang, Alumäe,Kaur Igas keeles on oma vaste maastikule ja seda vastet kasutatakse pisut isemoodi. Tänapäeva teaduskirjanduses pööratakse üha rohkem tähelepanu inimese tegutsemisele maastikus. Maastikule saab läheneda kolmest lähtekohast. Uurimine saab olla (loodus)teaduslik, rakenduslik või humanistlik (tabel 1). Üheks
Meetod tundub esmapilgul kergesti rakendatav, kuid sisaldab mitmeid karisid. Peab jälgima, et valim oleks esinduslik ja piisavalt suur, nii et tehtud järeldused omaksid üldistusvõimet ja ei kehtiks ainult selle pisikese valimi kohta. Samuti peab tesitma oma ankeetide mõõtmisvõimet: mida koostatud küsimustiku põhjal üldse on võimalik mõõta ja kas vastused annavad protsessist õige, mitte kallutatud pildi. Kasulik allikas sotsiaalteaduslike tööde tegijaile on Eesti Koostöö Kogu koduleht, kus on elektroonselt kättesaadavad Eesti Inimarengu aruanded. Aruanded hõlmavad paljusid sotsiaalelu valdkondi, neis sisaldub hulgaliselt andmeid ning neid võib eeskujuks võtta ka kui uurimismetoodika näidiseid. Omakogutud andmete laiemasse konteksti asetamiseks või ka taustapildi loomiseks on sageli otstarbekas kasutada probleemi kohta teadaolevaid üldisi statistilisi andmeid. Otsingut võib alustada statistikaameti kodulehest
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant)
annaabi.ee 
