Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud, kuid me peame arvestama ,et me oleme saanud oma heaolu ehitada üles väga lühikese ajaga võrreldes muu Euroopaga ning see areng on olnud isegi meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö. Võrdlen meie heaolutaset meie naabrite soomlastega. Nemad oma heaoluriikki ehitanud viimased 90 aastat, kuid teadlik heaoluriigi ehitamine algas 60.ndatel aastatel, mil algas nende suur sotsiaalreform. 1) heal tasemel sotsiaaltoetused: - Eestis suhteliselt teiste Ida-Euroopa riikidega heal tasemel. Kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis. Puuduseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Selle kõrvale tekkinud tasuline arstiabi, kus arsti vastuvõtule pääseb kiiresti, kuid hind kõrge. Töötuskindlustus süstem töötab.
mõnda töökuud. Reformistlikuks riigiks tööaja piiramise ja töökaitse seadusandluse alal oli loomulikult Inglismaal. Juba 1802 a-l loodi lastekaitseseadus, mida 1819 a-l täiendati nii, et alla 9-aastaste laste töö oli keelatud ning 9-16 aastaste laste jaoks oli kehtestatud tööaja piirangud. Töökaitset puudutav õiguslooming võeti kokku 1847 a-l ulatuslikku töökaitseseadusesse, mis on I katse kehtestada moodsat seadust sellel õigusalal. Preisimaal teostus piiratud sotsiaalreform 1839 a-l vastuvõetud lastekaitseseadusena, mis Inglise eeskujul keelas alla 9-aasta vanuste laste töö ja piiras alla 16-aastaste laste tööaega 10 tunnini päevas. Keelati ka laste töö öösiti ja pühapäevadel. Sarnaseid seadusi kehtestati hiljem kogu Euroopas. Selle sotsiaalõigusliku arengu osas tõusis juhtivaks riigiks Saksa Keisririik, mille eesotsas oli Bismark ja 1891 a-l Saksamaal kehtestatud töökaitseseadust võib pidada
Et Portugal on rahaliidu liige, ei tohi tema eelarvepuudujääk ületada 3 SKTst. Sotsidelt päranduseks saadud eelarveauk sunnib tegema suurt kokkuhoidu, kuid ka parandama maksude kogumist, millega üldiselt on kehvad lood. Muu hulgas tahab valitsus külmutada plaani, mille kohaselt ettevõtte tulumaks taheti järk-järgult alandada aastaks 2005 praeguselt 30 protsendilt 20-le, ning kergitada käibemaksu 17 protsendilt 19-le. Samal ajal nõuavad jätkuvalt tegemist haridus-, pensioni- ja sotsiaalreform ning paratamatult tuleb kärpida riiklikke subsiidiume ja ülepaisutatud avalikku sektorit, mille Euroopa suurim bürokraatide armee, 700 000 ametnikku, neelab palkadeks 15 SKTst. Midagi tõhusat tuleb ette võtta ka ekspordiga, sest jooksevkonto puudujääk on püsivalt üle kaheksa protsendi. Kõik see on andnud peaminister Jose Manuel Barrosole põhjust öelda, et riigil on kätte jõudnud ajaloo üks raskemaid hetki.
annaabi.ee 
