EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Proosa: jätkab ja uuendab realistlikku traditsiooni. Prosaistina kirjutab peamiselt
lühiromaane. Mitmekülgne: ajalugu, olevik, linna ja küla, ümber kehastumine
erinevateks tegelasteks (ka naise vaatepunkt). Proosa on peamiselt eesti taluelust
19.-20. sajandil (tööeetika ja elu pühaduse tunnetamine). Peateljeks aeg
(argipäeva elu, ajalugu ja igavik).
Tekstid erinevad üksteisest, varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Varased
jutustused on 1960ndate sotsiaalproosast ühiskonnakriitilisemad.
,,Tants aurukatla ümber" (1971) ühe põlvkonna lugu, algselt
filmistsenaariumiks kirjutatud). Sellega algas 1940-50nda kolhoosi ja maaelu
peegeldus pihta. Kirjutas peamiselt Eesti ajaloolisest saatusest, teda huvitas ajastu,
mitte inimesed. Tekstid on asetatud Piibli kui sümbolteksti taustale.
Tekstimaailma karm looja.
Ajalooline proosa ,,Pommeri aed" (1973), ,,Puud olid, puud olid hellad velled"