küsimustki milline võiks olla uue riigi võim. Selgeks sihiks oli saada demokraatlikuks riigiks osaks Euroopast. Võib öelda, et tänane Eesti on saanud suurepäraselt hakkama demokraatliku riigi visiooni edasiviimisega. Tihti tahame me end lugeda üheks osaks Põhjamaadest. Siiski ühes küsimuses haigutab sügav kuristik meie ja nende vahel, nimelt sotsiaalpoliitika. Kuigi me panustame suure osa oma eelarvest sotsiaalprobleemidele, siiski jätab selle sisuline pool soovida. Meie sotsiaalsed struktuurid on puudulikud ja ülejäänud Euroopast maas. Kui vaadata töötuse suurenemist, järjekordi haiglates ning kodutute ja sotsiaaltoetustest elavate inimeste arvu suurenemist, võib tõdeda, et sotsiaalküsimustes on meil veel pikk tee käia. Võib olla oleme me liigselt keskendunud niiöelda ,,Eesti nokia" leidmisele, et me unustame ära inimesed ja nende probleemid
Eesti Roheline Partei, mis nüüdseks on tegevuse lõpetanud, ja liikumist jätkas poliitikasse mittesekkuv ühendus, kelle tegevusvaldkonnaks sai peaasjalikult keskkonnaprojektidega tegelemine. ERLis saab eristada 7 erinevat rühma: energeetika ja atmosfääri, säästva tarbimise, noorte, transpordi, planeeringute jälgimise ja veekaitse töörühm ning metsatoimkond. Neist igaüks on spetsialiseerunud kitsamatele keskkonna- ja sotsiaalprobleemidele. Lisaks neile osaletakse ka üksikprojektides. Kasutatud materjalid: http://www.thermalstabilitysystems.com/_borders/green-earth2.jpg http://www.envir.ee/2853 http://www.envir.ee/2848 http://www.envir.ee/2849 http://et.wikipedia.org/wiki/Roheline_ideoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Säästev_areng http://et.wikipedia.org/wiki/Roheline_elamisviis http://et.wikipedia.org/wiki/Aineringe http://et.wikhttp://images.google.com/images? hl=en&um=1&sa=1&q=tuulegeneraator&aq=f&oq=&aqi=&start=0ipedia
............................................................... 8 Norm, normaalsus ja väärtused...........................................................................8 Objektiivsed tingimused ja subjektiivsed määratlused I......................................9 Sotsiaalprobleemide olemas olu..........................................................................9 SOTSIAALPROBLEEMIDE TINGIMUSED...............................................................10 Reaktsioonid sotsiaalprobleemidele..................................................................10 8 müüti sotsiaalprobleemidest..........................................................................10 SOTSIAALPROBLEEMIDE AJALUGU JA TEOREETILINE SELETAMINE.................................11 Sotsiaalprobleemide ajalugu............................................................................. 11 Ühiskonna käsitlus antiikajal..........................................................................11
Järgnevate aastakümnete jooksul tekkisid ja kujunesid üle terve Euroopa kümned ja sajad liikumised, grupeeringud, organisatsioonid ja parteid, kes kõik ühel või teisel määral olid innustust saanud marksismist. Ehkki sotsiaaldemokraatlikud parteid Saksamaal, Inglismaal, Rootsis jm hoiavad distantsi marksismi radikaalsematest vooludest ja kommunistidest, seostavad nad end ometi marksistliku ideoloogia ja praktikaga. Sotsiaaldemokraatiale on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. Kõige suurema mõjuga oli marksismi vägivaldne rakendamine Nõukogude Liidus Marksismi poliitiline praktika Nõukogude Liidus Lenini eestvedamisel Otseseid rakendusi Marksismi rakendamisel Nõukogude Liidus võeti kasutusele suurel hulgal otseselt marksismist tulenevaid ideid. Eraomandi likvideerimine oli üks marksismi olulisemaid ideid. Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile. Kodanluse kui klassi likvideerimine
ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb. Ühesõnaga meie keel määrab selle kuidas me mõtleme. On tugev versioon, kus keel määrab ning nõrk versioon, kus keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse. • Ideoloogia marxistlikus kontekstis- Sotsiaaldemokraatlike parteide tegeuvs riikides, millele on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on
annaabi.ee 
