73. Kes on kogumispensioniga kohustatud isik? Kogumispensioniga kohustatud isik on residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset kogumispensioni seaduses sätestatud tasudelt. 74. Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset? Makset tasutakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt. 75. Kui pikk on kogumispensionimakse maksustamisperiood? Makse tasumise periood on kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta. 76. Kui suur on kogumispensionimakse määr? Makse määr on 2%. 77. Millal tuleb kogumispensionimakset deklareerida ja tasuda?
7 Väljamaksete summa koodi 01 järgi Märkused 1. Vormi TSD lisas 1 näidatakse residendist füüsilise isiku isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse andmed vormil näidatud kalendrikuu eest. Iga isiku kohta täidetakse üks rida. 2. Vormi TSD lisa 1 esitatakse koos selle kuu deklaratsioonivormiga TSD, millal väljamakse tehti või sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 2-3 alusel sotsiaalmaks arvutati. Lisa 1 täidetakse eurodes sendi täpsusega. 3. Veerg 3. Kui tulumaksu kinnipidaja arvestab maksuvaba tulu, märgitakse veergu 3 tähis ,,X". 4. Veerus 3.1 näidatakse tulumaksuseaduse § 23 alusel väljamaksetest maha arvatud maksuvaba tulu summa, sealhulgas eelmistel kuudel kasutamata maksuvaba tulu sellele kuule edasikantud osa (tulumaksuseaduse § 42 lõiked 1 ja 3), samuti täiendav maksuvaba tulu
Need on: tööandja sotsiaalmaks, FIE sotsiaalmaks, riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks. (RMP) 3 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis Aastatel 1991-1998 kehtis Ülemnõukogu poolt 12.09.1990 vastu võetud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus (RT 1990, 9, 102). Kuni 31.12.1993 eksisteerisid iseseisvalt sotsiaalmaks ja ravikindlustusmakse. Alates 01.01.1994 jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt hakkas Eestis kehtima ühtne sotsiaalmaks maksumaaraga 33%, mis jaguneb pensionikindlustuse osaks (20%) ja ravikindlustuse osaks (13%). Maksu tasumine ja aruandlus toimusid kuni 1999. aastani siiski mõlema osa kohta eraldi. Olulised muudatused toimusid uue sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611) kehtima hakkamisel 1. jaanuarist 1999. Sotsiaalmaksu administreerimine anti üle maksuametile, maksuarvestus muudeti isikustatuks ning kassapõhiseks
uue töö; tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui Ravikindlustuse seadus kindlustuse üle kolmekuulise töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ja ta ei saa nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Töölepingu ja töövõtulepingu erinevused TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING Pooled: -TÖÖVÕTJA Pooled: - TÖÖTAJA -TELLIJA -TÖÖANDJA
1. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (tootaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tooandja) kohustus (tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7). 2. Tulumaksuseaduse §-de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-oiguslikud isikud, erakonnad, MTU-d, SA-d jne) ning mitteresidendid, kellel on pusiv tegevuskoht. Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsus- ja riigiasutused. Tulumaksusoodustusega MTU, SA ning usuliste uhingute nimekirja kantud isikud ei tasu
summa kahanemine või ettevõtluse lõpetamisel erikontol olev summa = Erikontole oleva summaga korrigeeritud ettevõtluse tulem - Täiendavad mahaarvamised omatoodetud põllumajandussaaduste ja metsamaterjali müügitulu saanutele - Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud (kuni 2% mahaarvamistega korrigeeritud tulemist) - Eelmiste perioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude mahaarvamisele kuuluv osa= Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksustatakse ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, sotsiaalmaksuga. Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse koosmõjus arvutatakse sotsiaalmaks valemi 5 kohaselt: (Tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist/1,33)*0,33 Üldjuhul maksab FIE sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui sotsiaalmaksuseaduses sätestatud kuumäära 12-kordselt summalt (sotsiaalmaksu minimaalne kohustus). Minimaalset kohustust vähendatakse:
(1) 2016 tulumaksuseaduse muudatused alates hind: 75 EUR/in 2016, madala sissetulekuga isikute iga-aastane tagasimakse alates 2016, sotsiaalmaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatused 2016- 2017, VÕS lepingu alusel kindlustuskaitse tekkimine 2016, maksukorralduse seaduse muudatused 2015-2016,
2. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008 3. Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 4. Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 5. Kogumispensionide seaduse eelnõu - 290 SE I [http://web.riigikogu.ee/ems/saros- bin/mgetdoc? itemid=040700018&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11] 6. Kogumispensionide seaduse eelnõu - 737 SE I 7. Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 476 SE III [http://www.riigikogu.ee/? page=en_vaade&op=ems&eid=611345&u=20101104201502] 8. Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri [http://www.riigikogu.ee/? page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/rtf&file_id=613528&file_name= Kogumispensionide seletuskiri (477).rtf&file_size=606668&mnsensk=476+SE&fd=2010- 04-22] 9
· töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; · tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle kolmekuulise töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ja ta ei saa nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg.
ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. SMS §7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Sotsiaalmaksu makstakse selleks, et saada riigilt ravikindlustust, sh hüvitist töövõimetuse korral, ja riikliku pensioni.19 Sotsiaalmaksust sõltub otseselt ka vanemahüvitise suurus. Sotsiaalmaksu tuleb FIE-l maksta kuu kohta vähemalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 1 toodud kuumääralt arvutatud summa. 2011. aasta sotsiaalmaksu kuumäär on 278,02 eurot, millelt tekib ühe kvartali sotsiaalmaksu kohutuseks 275,24 eurot (3 x 278,02 x 33%), maksukohustus tasutakse eurosendi täpsusega. 2011. aasta avansiliste maksete aasta summa on 1100,96 eurot (4 x 275,24)20. Sotsiaalmaksu maksab FIE samuti tuludeklaratsiooni E-lisast lähtudes kogu ettevõtluse tulude-
mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (seotud isikud on loetletud TMS § 8), va juhul, kui selliselt kahjult on makstud vastavalt maksustamisperioodil kehtinud maksumääraga tulumaksu vastavalt TMS § 48 (erisoodustuste tulumaks). Samuti ei saa maha arvata kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest. Sotsiaalmaksuseaduse §2 lg 1 p 7 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. Selliselt makstud sotsiaalmaksu võib ettevõtluse kuludesse kanda, arvestatud kuid maksmata sotsiaalmaksu kuludesse kanda ei saa. Kulude mahaarvamisel tuleb arvestada seadusega kindlaks määratud piiranguid. Näiteks ei tohi külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või
lg 2) - maksab TkindlS-s sätestatud hüvitisi; (TkindlS § 23 lg 2 p 1) - korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid; (TkindlS § 23 lg 2 p 2) - maksab tööturutoetusi; (TkindlS § 23 lg 2 p 3) 1 - hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust; (TkindlS § 23 lg 2 p 3 ) - maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 8 ning § 6 lg 1 p-de 6, 61 ja 7 alusel; (TkindlS § 23 lg 2 p 4) - peab arvestust töötute, tööotsijate, tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste ning TkindlS alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle; (TkindlS § 23 lg 2 p 5) 32 - koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsib rakendatavate tööturumeetmete mõju ja tulemuslikkust; (TkindlS § 23 lg 2 p 6)
või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud maksusoodustused. MAKSUKOHUSTUSLANE: maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse/lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest, seadusega võidakse sätestada isikuteühenduse või varakogumi maksukohustuslase staatus. MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTER: maksukohustuslane, sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatud isik, töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, maksete maksja ja kinnipidaja, kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja, mitteresidendi maksuesindaja, mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega, keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. REGISTREERIMINE EMTAs: Enne tegevuse alustamist: juriidiline isik, keda ei kanta Eestis
päevas; 3) muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hüvitis osas, mis välislähetusel ületab 35 protsenti § 14 punktis 1 ettenähtud välislähetuse päevaraha summast ja riigisisesel lähetusel 100 protsenti samas punktis ettenähtud riigisisese päevaraha summast. § 162. Piirmäära ületav osa, mida maksab ametiasutus, maksustatakse «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punkti 4 ja «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punkti 7 alusel. Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel. Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta. [RT I 2005, 40, 313 jõust. 14.07.2005] 35
müüja, kuid ta ei maksa käibemaksu oma taskust kinni, vaid lisab selle maksu kaupade või teenuste hinnale ja seega maksukoormuse kandjaks on kauba või teenuse ostja. Maksukohustuslaste register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega; 7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. 3 Riiklikud ja kohalikud maksud
sotsiaalhoolekandealaseid teenuseid ja toetusi. 5.1. Üldsätted 5.2. Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu. Maksustatavate tulude loetelu sätestab sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 ja mittemaksustatavate loetelu on esitatud sotsiaalmaksuseaduse §-s 3. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Töötukassa poolt makstavatelt töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktides 31, 32, 6, 61, 8, 9, 11, 13 ja 15 sätestatud juhtudel 13%. Sotsiaalmaksu maksavad: 1. maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; 2
isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt. 74. Millistelt tasudelt tuleb tasuda kogumispensionimakset? §7 Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt. 1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; 2) ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;
Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. Vajadusel selgitab maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. §14 (1);(2) 10. Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris? Maksukohustuslane; sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; maksuesindaja. §17 (2) 11. Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks? Püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse püsiva tegevuskoha asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule
Ta alustab või lõpetab tegevuse kvartali jooksul Kui FIE alustab või lõpetab ettevõtluse kvartali jooksul, maksab ta avansilisi makseid nende kuude eest, mil ta on FIE-ks registreeritud. Kui FIE alustab ettevõtlust enne 15. kuupäeva (k.a), loetakse see täiskuuks. Kui FIE lõpetab ettevõtluse pärast 15. kuupäeva (k.a), loetakse see täiskuuks. 3. Tema eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik või kohalik omavalitsus. Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel riik, linn või vald ning kui see summa on vähemalt 275,24 kvartalis, siis ei pea FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma. Kui tööandja, riik, linn või vald maksab FIE eest kvartalis sotsiaalmaksu vähem kui 275,24 , siis peab FIE ise puudujääva osa tasuma. 6.2 Tulumaks FIE maksab tulumaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud seadusega lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Ettevõtlustulust lubatud mahaarvamisi saab teha ainult
tõenditega. 9. Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele? Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. 10. Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris? Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega; 7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja;
Nimetatud isikute suhtes ei kohaldata eelpool punktides sätestatut. 3.2 Ettevõtlustulu kui maksu objekt FIE: Füüsilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga ettevõtlusest saadud tulu ehk ettevõtlustulu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne tulumaksumääraga korrutamist 1,33-ga. Kui leitud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet (1,33ga) ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. o Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised,
(3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksukohustuslaste register: (2) Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega. (3) Registri vastutav töötleja on Maksu ja Tolliamet. § 31. Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused
annaabi.ee 
