sissetulekutega oluliselt väiksemad. Riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks on kehtestatud sotsiaalmaks. Selle maksu maksab meie eest ära juba tööandja. Seega läheb tööline tööandjale maksma rohkem kui vaid selle palga, mis kantakse üle pangaarvele, sest tööandja peab iga töölise kohta tegema veel täiendavaid kulutusi sotsiaalmaksu näol. Sotsiaalmaks moodustab Eestis 33 protsenti palgafondist. Üks osa sotsiaalmaksuna laekuvatest summadest kasutatakse riiklike pensionite maksmiseks. Teine osa sotsiaalmaksu summadest laekub Haigekassa arvele. Lisaks sotsiaalmaksule on uue maksuna lisandunud ka töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustusmaksest laekunud summadest makstakse välja töötuskindlustushüvitisi. Töötaja maksab MAJANDUSTEADUSE ALUSED 53
kasumieraldised, sest neid maksustatakse väljamaksja juures tulumaksuga. Erandiks on mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitused, mis tuleb füüsilisel isikul deklareerida ja sellelt ka 21 % tulumaksu maksta. 2.3 KINDLUSTUSMAKSED Eestis käivitus 1990. aastal kõigepealt riiklik kindlustussüsteem, millega kehtestati kohustuslik pensionikindlustus ja hiljem ravikindlustusmaks, mis hiljem ühendati ühiseks sotsiaalmaksuks. Sotsiaalmaksuna tasutavad rahad laekuvad Pensioni sihtkapitali ja Ravikindlustuse sihtkapitali, mis on riigieelarvest eraldatud fondid. Sotsiaalmaksu maksed on kulu tulumaksu suhtes.1999.a.algas pensionisüsteemi reformimine, mis tähendab senise ühise rahvapensioni diferentseerumist, muutumist mitmest komponendist koosnevaks ja millest osade suurus muutub võrdeliselt tasutava maksu kasvuga. Lisaks riiklikule käivitus veel erainitsiatiivil baseeruv pensionikindlustus
annaabi.ee 
