Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks
Riiklik asutus , mis allub Riigi Sotsiaalministeeriumile. Realiseerib ja organiseerib riikliku juhtimist sotsaalkindlustuse ja sotsiaalteenindamise korraldamist riigis. 1,5% sotsiaal maksust,mis moodustab 35% töötasust, kulub töötuskindlustusele. 3,4% riigisotsiaaleelarvest on ettenähtud töötuabirahaks. 2012 a töötute arv langeb August 11,3 % 114,7 tuhat Oktoober 10,9 % 107,7 tuhat Prognoos 105,0 tuhat aasta lõppuks Läti sotsiaalmaksud Sotsiaalmaksud ( jaanuar 2013 a) 24,09 % maksab tööandja 9% maksab töötaja Kokku : 33.09% Et saada Läti riigis töötustaatus ja saada abiraha,peab inimesel olema tööstaaz mitte vähem kui üks aasta Ja et viimase üheksa kuu eest oleks tasutud töötukindlustus maksed. Töötuabiraha saamise maksimum pikkus on üheksa kuud aasta kohta Sõltub töötukindlustuse pikkusest: 1- 9 aastat makstakse välja 4 kuud 10-19 aastat makstakse välja 6 kuud
(Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide pühihuvisid. Huvide rahuldamine käib tasakaalustatult. Heaolu kasv Liigne bürkokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Enamikul abielupaaridel peaks olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv
46 Erisoodustused, -maksud Kulu 4610 Töötajatele tehtud erisoodustused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4660 Erisoodustuselt arvest. käibemaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4670 Erisoodustuselt arvest. tulumaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4680 Erisoodustuselt arvest. sots.maks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 47 Tööjõukulud Kulu 4710 Palgakulu Kulu Palgakulu 4712 Juhatuse liikme tasud Kulu Palgakulu 4720 Sotsiaalmaks töötasult Kulu Sotsiaalmaksud 4730 Töötuskindlustuse kulu Kulu Sotsiaalmaksud 4790 Puhkusekohustuse kulu (reserv) Kulu Palgakulu 4791 Puhkusekohustuse sots.,töötusk.maksu kulu Kulu Sotsiaalmaksud 48 Põhivara kulum ja väärtuse langus Kulu 4810 Põhivara amortisatsioonikulu Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 4820 Kinnisvarainvesteeringute amort.kulu Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 4830 Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 4840 Põhivara väärtuse langus Kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus
Maksud Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) 1,000 1,000 1,000 KOKKU 43,048 25,650 25,400 Tööjõukulud Brutopalk 13,000 14,000 15,000 Sotsiaalmaks 4,290 4,620 4,950 Töötuskindlustusmakse 39 42 45 FIE sotsiaalmaksud KOKKU 17,329 18,662 19,995 Amortisatsioonikulud Hoonete kulum 133 133 133 Masinate ja seadmete kulum 2,550 6,550 11,950 Muu materiaalse põhivara kulum 0 346 346 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 KOKKU 2,683 7,029 12,429
MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö majanduse alustes Juhendaja: Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL 2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Sissejuhatus Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum. Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni aastani 2011. Väärtus tõusis aastani 2007, pärast seda langes kuni aastani 2011. Suurim oli aastal 2008,väikseim 2010 .Tööandjate sotsiaalmaksed on otseselt seotud palga
Osad riigid näevad lahendust pensioniea tõstmises, teised aga igasugustes ennetavates investeeringutes, nagu näiteks pensionifondides. Kuid kas need on vaid ainukesed võimalused pääseda uppuvalt laevalt, või on teisigi? Lahendusena võib ka näha üleüldise pensioni kaotamisega ja asendada see hoopiski töövõimetuspensioniga. See tähendaks, et inimene teeks tööd senikaua, kuni tervis seda lubab. Samuti tuleks ülevaadata igasugused muud sotsiaalmaksud, mis võiks ära kaotada. Need võiks aga suunata tervishoidu ja inimeste nõustamiseks. Nõnda kaoks inimeste arvamus, et ühiskond peab neile helge tuleviku tagama. Näiteks töötutele määratud maks on kõige ehtsam inimese hellitamine. Poliitika võiks põhineda meie esiisade kommetest, et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Miks maksta palka inimesele, kes elab teiste kulul nagu parasiit, selle asemel, et lepida madalapalgalise töökohaga.
varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel: läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid) N: Pr.maa; Hispaania Astmeline tulumaks kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad Proportsionaalne tulumaks kõigilt võrdsed maksud, nt Eestis 21% Regionaalselt võrdsemaks: töökohad, transport, sideteenused, palgatase ühtlasemaks, haiglad-koolid jne Varanduslikult võrdsemaks: tulumaks, sotsiaalmaksud, kättesaadav haridus, soo-ja rassikvoot nt Demokraatia levik Esimene laine - ~1820-1920.a. Prantsusmaa, USA. Lõppes kriisiga. Teine laine 1945-1960.a. Saksamaa, Itaalia. Lõppes külma sõja hoogustumisega. Kolmas laine 1970ndad. Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi,
ÄRIKULUD Lõpetamata toodangu jääkide muutus -2784 -1978 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel -87265 -110553 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2682699 2236405 Mitmesugused tegevuskulud 32161 49644 Tööjõu kulud a) palgakulu 82569 80793 b)sotsiaalmaksud 27744 26824 Põhivara kulum ja väärtuse langus 104445 99708 Muud ärikulud 1647 1817 Kokku ärikulud 2841216 2382660 ÄRIKASUM 217651 153037 FINANTSTULUD ja -KULUD
tööiga kuni kuuekümne viienda eluaastani Eestis keegi ei öelnud midagi, samal ajal aga kui Prantsusmaal taheti tõsta töö iga kuni kuuekümne kolmanda eluaastani, tehti sellest suur lärm. Üldlevinud arvamuse kohaselt on majanduse areng ja sellele ehitatud heaolukasv kõige kiirem, kui riik ei sekku turumajandusse. Tõepoolest, liigne bürokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab investeeringuid. Enamasti kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad. Toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus annab võimalusi ühiskonna investeerida mitmetesse valdkondadesse- arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult hea järjel olev inimene usaldab rohkem avalike institutsioone ja näeb asju paremas valguses. Eestil on aga majanduslikult jätkusuutliku riigi kohta palju areneda. Eestis on küll enamasti madalkihid ja kõrgkihid ühiskonnas kõik
ÄRITULUD 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU 0 kr 0 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 7.2. Sotsiaalmaksud 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 0 kr 0 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 8.2. Käibevarade allahindlus KOKKU rühm 8. 0 kr 0 kr 9. Muud ärikulud ÄRIKULUD KOKKU 0 kr 0 kr 10. Finantstulud 10.1
Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum 0 põhivara kulum ja väärtuse langus 0 käibevara allahindlus 0 Muud ärikulud 0 ÄRIKULUD KOKKU 0
4.2 Keskmine brutopalk AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 400 450 500 500 Juhataja 700 800 800 850 Koristaja 250 300 300 300 4.3 Palgakulu aastas AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 4800 5400 6000 6000 Juhataja 8400 9600 9600 10200 Koristaja 3000 3600 3600 3600 4.4 Sotsiaalmaksud AMETIKOHAD 2011 2012 2013 2014 Tööjõud Klienditeenindaja 1584 1782 1980 1980 Juhataja 2772 3168 3168 3360 Koristaja 990 1188 1188 1188 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 1) Populaarsuse saavutamine Eestis 2) Positiivne käive 3) Õigete partnerite leidmine 4) Sobiva meeskonna töölevõtt 5) Kodulehe loomine 6) Infovoldikute loomine
eurot ja aastas 1728 eurot. Progresiivne maksusüsteem ehk astmeline maksusüsteem selle põhimõte on see, et mida rohkem sa raha saad, siis seda rohkem sa pead riigile ära andma. Regresiivne maksussüsteem selle puhul võetakse madalama sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Maksud Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. (pass ja IDkaart) Otsene maks see mida inimene maksab otse. (tulu, maa ja sotsiaalmaksud) Kaudne maks maks on arvutatud kauba või teenuse sisse (käibemaks) Brutopalk kõik mis teenid ja sealt lähevad maksud maha ja siis saad kätte netoplaga. (21% on tulumaks ja 20% on käibemaks) Maha arvestatakse töötukindlustus 2,8% ja pensionikogu 2%. Tööandja ise maksab ka veel 1,4% töötukindlustust ja 20% pensionit + 13% veel haigekassale. Aktsiisid kaudes maksud, mis on kehtestatud teatud kaupadele jälgimiseks. (alkohol, tubakas, bensiin jne) Tuludeklaratsioon
Triin Muulmann Skeem 1 Äritulud 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud Kokku äritulud Ärikulud 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud
firmas muuta ei saa ning tulemus peab tulema ühesugune, olenemata valitud skeemist. Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem. Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)
27. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: a. 3400 b. 33000 c. 2500 d. 4500 28. Alljärgnevast on püsikulu: a. Kulutused toormaterjali ostmiseks b. Tööliste tükipalk c. Maamaks d. Sotsiaalmaksud 29. Pikal perioodil: a. Pole firmal mingeid püsikulusid b. Võib firmal olla kahanevaid tulusid c. Ei või varieerida ühtki sisendit d. Võib firmal varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid 30. Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: a. Pikaajalise keskmise kulu kõver on kasvav b. Ketib kahaneva piirkulu seadus c
viimase miinimumpunktis Küsimus 22 Küsimuse tekst Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: Vali üks: a. 33000 b. 4500 c. 3400 d. 2500 Küsimus 23 Küsimuse tekst Alljärgnevast on püsikulu: Vali üks: a. tööliste tükipalk b. sotsiaalmaksud c. maamaks d. kulutused toormaterjali ostmiseks Küsimus 24 Küsimuse tekst Kui firma suurendab kõigi ressursside kasutamist 10%, ja väljund suureneb 15%, siis võib väita, et: Vali üks: a. pikaajalise keskmise kulu kõver on kasvav b. kehtib kahaneva piirtulu seadus c. tegemist on mastaabikuluga d. tegemist on mastaabisäästuga Küsimus 25 Küsimuse tekst Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: Vali üks: a. mastaabisäästu kahanemist b
5. Kaubad, toore, materjal ja teenused Товары, сырье, материал и услуги 6. Mitmesugused tegevuskulud Различные расходы на деятельность 7. Tööjõu kulud Расходы на рабочую силу Palgakulud Расход на зарплату Sotsiaalmaksud Социальные налоги Pensionikulu Расход на пенсии 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus Износ и снижение стоимости основного имущества 9
Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, et ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Efektiivse valitsemise korral kaastakse huvigrupid poliitikasse. Heaolu kasv. Tänapäeval rõhutatakse, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. ... Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus. Arenenud riikidel on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel
Juhataja 1000 1100 1200 Raamatupidaja/assistant 800 900 1000 Veebiturundusspetsialist 800 900 1000 Veebidisiner 800 900 1000 Värbamiskonsultant 800 900 1000 16 Tööjõukulud (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017 Palgakulu 50400 56400 62400 Sotsiaalmaksud 16632 18612 20592 Tööjõukulud 67032 75012 82992 TULUD 85938 125020 159600 Tööjõukulud tulude suhtes 78% 50% 52% Müügitulu (EUR) 2015-2017 Teenused 2015 2016 2017 Video CV (Teenus A) 10000 15000 200000
võimalikult madalaid makse, kinnitab seda väidet veelgi. Ka vanemahüvitise suur sõltuvus töötasust (suuremapalgalisel töökohal töötanud lapsevanemale oluliselt soodsamas suunas) on seda kinnitavaks näiteks. Liberalistlikud ideed, näiteks riigi rolli minimaliseerimine majanduses, näitavad, et sihtgruppi kuuluvad inimesed, kellele on nende põhimõtete rakendamine kasulik: seega kuuluvad Reformierakonna sihtgruppi ettevõtjad-omanikud. Võimalikult madalad sotsiaalmaksud tingivad et (osaliselt) tasuta teenuste vähendamise/kaotamise: sellest järeldub, et sihgruppi kuuluvad tööealised kodanikud. Reformierakond soodustab ettevõtlust, vabaturumajandust ja soodsat ärikeskkonda (sh parem lennuühendus välisriikidega), mis näitab, et erakonna sihtgruppi kuuluvad muuhulgas ettevõtjad. Inimesed, kes ei saa ühiskonnas edukalt kõrvalise abita hakkama (töötud, puuetega inimesed) sihtgruppi ei kuulu, kuna Reformierakond ei
d. sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla Küsimus 26 Alljärgnevast on püsikulu: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kulutused toormaterjali ostmiseks küsimus b. maamaks c. tööliste tükipalk d. sotsiaalmaksud Küsimus 27 Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema Õige keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine Hinne 1,00 / 1,00 püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on Märgista küsimus Vali üks: a. 1250 b. 750 c. 1100 d. 2,50
KOKKU 21670 14313,08 Kasumiaruanne Müügitulu 20300 Muud äritulud 1370 Kaubad, toore, materjal ja teenused 7113,08 Tööjõukulud: palgakulu 7200 14 sotsiaalmaksud 2376 Ärikasum (-kahjum) 4980,2 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 4980,2 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 4980,2 Bilansi prognoos AKTIVA (VARAD) Käibevara Raha ja pangakontod 3500,00 Käibevara kokku 3500,00 15 Materiaalne põhivara
4. Muud äritulud 0 kr 1 457 kr ÄRITULUD KOKKU 5 834 946 kr 827 518 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 4 609 573 kr 555 410 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 376 439 kr 181 672 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 469 766 kr 48 431 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 147 962 kr 19 558 kr KOKKU rühm 7. 617 728 kr 67 989 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 91 250 kr 1 412 kr KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10
4. Muud äritulud 0 kr 1 457 kr ÄRITULUD KOKKU 5 834 946 kr 827 518 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 4 609 573 kr 555 410 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 376 439 kr 181 672 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 469 766 kr 48 431 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 147 962 kr 19 558 kr KOKKU rühm 7. 617 728 kr 67 989 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 91 250 kr 1 412 kr KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10
Valimise efektiivsus näitab kui edukaslt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huvisid ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Säästev Eesti 21 (agenda 21) *kultuuri elujõulisus *ühiskonna sidusus *heaolu kasv- kulutused sotsiaalpoliitikasse pole mitte koorem vaid investeering. Sotsiaalmaksud mida tööandjad maksavad toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Mida enam materjalimahukas tootmine asendub teadmis- ja innovatsioonimahuka tootmisega, seda enam sõltub pikaajaline majandusedu inimressurist. *ökoloogiline tasakaalustatus
Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Huvigrupid tuleb kaasata poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujundamise algstaadiumis. Heaolu kasv Mitmed vabaturumajandust pooldavad organisatsioonid, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, rõhutavad, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Näiteks sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Kokkuhoid sotsiaalmaksu arvelt võib aga hukutavaks kujuneda kuna väheneks arstiabi kättesaadavus ja sotsiaaltoetuste eraldamine abivajajatele. Ka leibkondade majanduslik elujärg on oluline. Nii Eestis kui Euroopa riikides läbi viidud uuringud kinnitavad, et majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem
· Kasum (kahjum) majandustegevusest · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Äritulud · Realiseerimise netokäive · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks · Muud äritulud · Kokku äritulud Ärikulud · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõu kulud · Palgakulu · Sotsiaalmaksud · Pensionikulu · Töötuskindlustuse kulu · Kulum · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Käibevarade allahindlus · Muud ärikulud · Kokku ärikulud Finantstulud · Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt või osakutelt · Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt · Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt · Kasum valuutakursi muutustest · Muud intressi- ja finantstulud · Kokku finantstulud Finantskulud
TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot Brutosummalt tuleb kinni pidada 1) pensionikindlustusmakse 2% brutosummast 1000*0,02= 20 eurot See maks võib olla olemata, kui Kati on sündinud hiljem kui 1983.a. ja ei ole
Rea nimi 2006 2005 2004 1. MÜÜGITULU 13 448 835 7 336 019 1 752 926 2. Muud äritulud 214 366 1 618 7. Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 813 942 -796 808 -156 376 8. Muud tegevuskulud -5 449 751 -2 682 373 -1 267 738 9.a. Palgakulu -1 638 694 -804 601 -180 033 9.b. Sotsiaalmaksud -539 076 -278 795 -60 312 9. TÖÖJÕU KULUD KOKKU -2 177 770 -1 083 396 -240 345 10. Põhivara kulum ja väärtuse langus -1 366 187 -1 192 801 -371 179 11. Muud ärikulud -13 083 -16 509 -3 050 Ä R I K A S U M (-KAHJUM) 2 628 316 1 564 498 -284 144 12.d. Intressikulud -355 568 -283 021 -145 918 12.f
Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Lisa 2 Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)
D 6060 K 2410 Lähetuskulude arvestus toimub iga lähetatu isiku lõikes. Pärast lähetust tuleb koostada lähetuskulude aruanne, millele on lisatud sõidupiletid ja muud kuludokumendid. Päevarahade, sõidukulude ja muude kulutuste arvestamine toimub vastavalt seadustele. Kui makstakse päevarahasid üle Eestis kehtestatud piirnormide, tuleb arvestada ka maksud. Programmi sisestatakse lähetuskulu aruanne finantsmoodulis. Tekkepõhised maksukohustused on järgmised: sotsiaalmaksud, mida kajastatakse viitvõlgades töötasu arvestamisel; tulumaks, mida kajastatakse viitvõlgades töötasu arvestamisel; töötuskindlustusmaks; kogumispensioni maks; tulumaks dividendikohustuselt, mida arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kui tulumaksumäär muutub ja dividendid jäävad välja maksmata, tuleb dividendikohustus ümber arvestada. Kui dividendide väljakuulutamine tühistatakse, võetakse ka dividendi tulumaksukohustus tagasi.
lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vaeghõivega - on tegemist siis, kui isik ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja otsib lisatööd ning on valmis selle kohe vastu võtma. Heitunu - on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kui ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Tööjõukulud: Tööjõukulud = palgakulud + sotsiaalmaksud + töötuskindlustus. Raamatupidamislik: põhipalk, tulemustasud, sotsiaalmaksud, töötuskindlustus, pensionikulu. Sisuline: töövahendid, kulumaterjal, komandeeringukulud, sidekulud, koolituskulud, kindlustus, autokompensatsioon, toetused, magnetkaart, võtmed jms. Palgamõisted: Brutokuupalk - sisaldab kahte liiki tasusid koos kohustuslike maksetega (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni makse)
c) kus vastutuse aste määratakse kohtu korras d) kus ühed liikmed vastutavad kogu varaga, teised liikmed ainult ühingusse paigutatud varaga 15. Suures aktsiaseltsis a) juhivad aktsionärid alati firmat b) on nõukogu aktsiaseltsi omanik c) on omandus ja juhtimine lahutatud d) ei emiteerita aktsiaid 16. Karlil on haljastusfirma. Teenuste osutamisel tuleb tal teha nii püsiv- kui ka muutuvkulusid. Milline järgmistest kuludest on püsivkulu? a) transpordi kasutamise ja hoolduskulud b) sotsiaalmaksud c) maamaks d) väetistele ja putukatõrjele kulutatud raha 17. Ettevõtlikkuse all mõeldakse a) äriotsuste vastuvõtmist b) uuenduste tegemist firmas c) riski võtmist d) kõike ülalnimetatut 18. Peamine põhjus eelarvete koostamiseks on a) krediidi saamine b) säästude kindlustamine c) fondide likviidsuse tagamine d) tulude ja kulude kontroll 19. Mari kulutas kaubamajas 20% oma 150 kroonist, kaubahallis aga 30% ülejäänud rahast. Mitu krooni jäi Marile pärast kaubaretke järele?
Lisa 13 „Saadud toetused“ - Lisa 14 „Tulud kaupade müügist ja teenuste osutamisest“ Lisa 15 „Muud tulud“ Lisa 16 „Antud toetused“ – sotsiaaltoetused, toetused tegevuskuludeks, toetused põhivara soetuseks, mittesihtotstarbelised toetused (nt. Linna spordiklubid spordiüritusteks, seltsitegevuseks toetused, volikogu haridus ja spordikomisjoni eraldatud toetused) ja liikmemaksud. Lisa 17 „Tööjõukulud“ – siin on sellised kirjed nagu palgakulu, sotsiaalmaksud, töötuskindlustusmaksed, töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale. Antud tulemusi võimalik vaadata ka tulemiaruandes. Tööjõukulud on kajastatud ka tegevusalade lõikes. Lisa 18 „Majandamiskulud“ Lisa 19 „Muud tegevuskulud“ – Antud lisas avatakse muude tegevuskulud majandusliku sisu järgi. Lisa 20 „Eraldised ja tingimuslikud kohustused“ Lisa 21 „Bilansipäevajärgsed sündmused“ – Antud lisas avalikustatakse sellised sündmused,
3 100,4 3 100,4 310,0 310,0 184 861,0 201 183,8 57 004,0 46 529,0 245 275,4 251 123,3 410 147,6 523 959,2 Kasumiaruanne, 2005-2009 (tuh. kr) 5 6 7 Kasumiaruande skeem I Müügitulu Muud ärituIud Äritulud kokku Varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud Kaubad, toore, materjalid Mitmesugused tegevuskulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Pensjonikulu Tööjõukulud kokku Kulum kokku Muud ärikulud Ärikulud kokku Kosumiaruande skeem 2 Müügitulu 389 900,5 574 603,6 755 687,5 Põllumaj. varude jääkide muutus Kasum (-kahjum) biol. varadelt Müüdud toodete kulu 330 429,1 494 625,9 639 771,5 Brutokasum (-kahjum) 59 471,5 79 977,9 115 916,0
Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud
See tõmbas ametnike taseme väga alla. Ateena riigi kulu- ja tuluallikad Periklese ajal. Tulu. Viinamarjaveini ja oliivõli kaubandus; Pireuse sadam ja orjaturg; hõbedakaevandused; riigimaksud; sõjad orjad, sõjasaak; riiklikud lõivud ja trahvid. Kulu. Riigiametnike palgad ja toetusrahad; sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud. Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim organ oli mereliidu koosolek arhee kõikide linnriikide esindajad. Käis koos 1 kord aastas
krooni b) arvestuslik kasum; 55000 – 27000 = 28000 krooni c) majanduskasum; 55000 – 50500 = 4500 krooni d) firma omaniku aja alternatiivkulu; 21000 krooni e) normaalkasum. 21000 + (25000* 0,1) = 23500 11. Mis alljärgnevast on püsikulu? a) tööliste palk; b) kulutused toormaterjali ostmiseks; c) maamaks; maamaks; d) sotsiaalmaksud. 12. Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? a) sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla; b) firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet; c) firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini; d) firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu. 13. Mis alljärgnevast leiab aset lühiperioodil? a) kohalik kohalikkohvik kohvikpalkab palkabkaks
teenused Transpordikulu sisseostetava teenusena 158 760 521 527 1 133 760 1 225 641 Mitmesugused tegevuskulud 118 533 124 459 130 682 137 216 Tööjõukulud KOKKU 169 344 1 349 591 2 297 827 2 585 012 Palgakulu 126 000 1 004 160 1 709 693 1 923 372 Sotsiaalmaksud 43 344 345 431 588 134 661 640 Füüsilisest isikust ettevõtja 0 0 0 0 sotsiaalmaks Põhivara kulum ja väärtuse 225 000 877 500 812 250 818 775 langus Muud ärikulud
MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 30 Lisa 3 KASUMIARUANDE SKEEM 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud: a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud _________________________________________________________ Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud a) finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) intressikulud e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise kaudsed kulud • Halduskulude konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul ettevõtte juhtimise ja haldamisega seotud kulud. Näiteks administratsiooni palgad, sotsiaalmaksud, juhtkonna varade ülalpidamiskulud, elekter ja küte kontoris, sidekulud jne. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D (Aruandeaasta) Kasum (või tulude ja kulude koondkonto) K Halduskulud Näiteülesanne 15: Liigitada järgmised kulud erinevaid kleite tootvas ettevõttes märkides vastavasse lahtrisse X. Kululiik Tootmise otsekulu Tootmise kaudne kulu Halduskulu
riigid ülejäänud ajal tagama eelarve ülejäägi või äärmisel juhul tasakaalu. Eelarveülejäägi saavutamine võib siin tõsiseks probleemiks saada. (Timpmann 2000, lk 425) Vaatamata senini astutud sammudele fiskaalpoliitika koordineerimise vallas on EL liikmesriigid säilitanud üsna suure fiskaalpoliitilise anatoomia. Lisaks erinevustele üldvalitsuse eelarve tuludes on EL liiklusmärkides erinev ka tulude struktuur. EL riikide tähtsaimateks tuluallikateks on üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud (mõlemad keskmiselt 23 % riigi kogutulust) ning VAT (16 %). Eestis on suurimateks tuluallikatseks sotsiaalmaks, VAT ja üksikisiku tulumaks. (Timpmann 2000, lk 427) Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada.
Amortisatsioonikulu 1 025 451 6 Muud 9 008 9 835 Ostetud teenused 42 401 38 147 Kokku üldhalduskulud 166 426 133 603 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Palgakulu 1 250 886 1 415 356 Sotsiaalmaksud 424 753 485 388 Kokku tööjõukulud 1 675 639 1 900 744 14,15 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 111 135 18 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Muud ärikulud
ja vähendab välisinvesteeringuid. Samas on viimasel kümnendil hakatud teisiti suhtuma ka nn sotsiaalsetesse investeeringutesse. Täna rõhutavad isegi mitmed vabaturumajandust pooldavad organisatsioonid, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (ingl International Monetary Fund – IMF), et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. 16 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Mida enam materjalimahukas tootmine asendub teadmis- ja innovatsioonimahuka tootmisega, seda enam sõltub pikaajaline majandusedu inimressursist. Taasiseseisvumise järel tõid mitmed välisfirmad oma tootmise Eestisse, kuna siin oli Aasia maadest kvalifitseeritum tööjõud ja Lääne-Euroopast madalamad maksud. Sellel suunal
*ressursside allokatsioon (jaotumine) kas tööjõud on koondunud ühtekokku või mões kohas rohkem/vähem, milline on kvaliteet teatud kohtades, kuidas maa on jaotunud (metsamaad, põllumaad) *kulude minimiseerimine et kulusid minimeerida, peaks saama ressursse odavalt osta. Samas ressursid teisele sissetuleku allikaks vastuolu. *poliitiline vaidlusküsimus näiteks tööjõuturgu ei saa käsitleda kui vaba turgu, kuna seal palju reguleerivaid asju (miinimumpalk, sotsiaalmaksud, töökohutusalaste nõuete täitmine). Maaga samamoodi maatükile ei saa kõike ehitada, mida tahad, sest sealt võib näiteks olla detailplaneering tehtud juba vms. Hinnakujunduse keerukus Ühel meelel põhiprintsiipides. Erimeelsused ollakse erimeelel üksikute turgude osas, kus S ja D jõudusid on muudetud või asendatud. Peamine probleem on selles, kuidas sekkuda (kas rohkem või turg ise reguleerib vms). 2. Tootmistegurite piirtootlus
Muud äritulud 18 1 062 000 462 450 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318 Finantstulud ja kulud 22 -281 088 -165 300 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 928 312 1 204 018
annaabi.ee 
