südametunnistuse asi? Arvan, et antud toimikus, mängib suurt rolli töötaja enda panus ettevõtte tulemuslikusse ning muidugi, mis on väga tähtis, teda ümbritsev keskkond ehk kolleegid ja ka kliendid, kes oskavad seda märgata. Lõppkokkuvõttes suuname oma pilgud etapi, kus väärtustamise võimu või pigem kohustuse võtab üle riik. Pensionärid. Keskmine Eesti pensionär, kes on terve enda elu teinud tublisti tööd ning maksnud sotsiaalmakse on sunnitud istuma kodus nelja seina vahel, sest tema materiaalne väärtustamine riigi poolt on nii väike, et hädavaevu elatisemaksud kinni tasuda. Vaadates välismaa eakaid elanikke, kellel on võimalused maailmas reisimiseks, tekkib küsimus kas meie riik väärtustab elanike panustamist ühiskonda? On olemas ka teine osa pensionäre ehk endised firmajuhid või lihtsalt edukad inimesed, kes suutsid elu jooksul kindlustada enda pensioniea.
valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Nimetatud maksud moodustavad soome keskmisest palgast (2 600 eurot kuus) kokku umbes 33,5 %. Pool maksudest läheb seega vallale/linnale ja teine pool riigile sotsiaalkaitse finantseerimiseks (näiteks pensioni-, haigus- ja töötuskindlustusmaksed). Ka tööandjad maksavad sotsiaalmakse. Soomes on valdade/linnade ülesandeks korraldada selliseid asju nagu õpetustegevus ning laste- ja tervishoid (näiteks põhikoolid, gümnaasiumid, lasteaiad, nõuandlad, haiglad ja polikliinikud). Soome on sõlminud mitmete maadega kahepoolsed lepingud. See tähendab seda, et välismaal makstud maksud on üldreeglina võimalik Soome tulumaksust maha arvata. Sellega seotud asjad on parem oma maksuametist järele kontrollida.
allikaid. Sotsiaalmaks on tervise- ja pensionisüsteemide sihiline rahastamise allikas ning 8 sellest sõltuvad sotsiaalsed toetused ja siis sotsiaalmaksu kaotamisega vahenevad ka riigi maksulaekumised. Tekib oht tervisekaitse rahastamise jatkusuutlikkuses. 3.3. Tulu-kulu analuus ja jareldused Jargnevas tabelis on valja toodud ülevaade Eesti sotsiaalmaksu kaotamisega kaasnevatest tuludest ja kuludest. Tabel 1. Sotsiaalmakse tulud ja kulud Tulud Kulud Muutab Eesti tööjõud Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse konkurentsivõimelisemaks suurenemine Tekkivad uued töökohad Vahendab riigi maksulaekumised Tööjõu maksukoormise vahendamine Kulutused tervishoiule ja pensionitele
Eelarve ülejäägis - Nii puudujäägi kui ka ülejäägi korral koostatakse lisaeelarve. Makromajandus riigi tasand, võib ka maailma tasandil olla Mikromajandus üksikud ettevõtted *Kas maksude tõstmine eelarve defitsiidi vähendamiseks on õigustatud? -Ei, sest maksude tõstmine ei ole ainuke vahend, millega defitsiiti vähendada. Võib ka kulusid kärpida, tõuseb inflatsioon, inimeste maksejõuetus suureneb ja see tõstab rahva rahulolematust. -Jah, sotsiaalmakse on võimalik tõsta, riik ei pea võtma laen. Dotatsioon riigi toetus majandus tegevusele, et aidata sellel toime tulla.. *Milliseid meetmeid saab kasutusele võtta riik, et vähendada tööpuudust. -Saab propageerida ettevõtlust -Koolitada töötuid -Tööturg - süsteem, kus kohtuvad töövõtja ja tööandja. -Tööpuudus töövõtjaid on rohkem, kui tööandjal tööd anda. -Tööleping tööaeg, töötasu
- krooni Intressid lähevad TSD Lisa 6 lahtrisse 11 38 570.- + 42 370 lähevad lahtrisse 17 02.12.2009 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA vt. konspekt lk. 7-8 FIE võib pidada nii kassapõhist kui ka tekkepõhist arvestust. Tekkepõhine arvestus on kohustuslik kui FIE käive ületab 250 000.- aastas. Ülesanne 1 Märt on Maksu- ja Tolliametis registreeritud FIE-na alates 01.01.2009 ja on Maksu- ja Tolliametile 3 korda aastas tasunud ka avansilisi sotsiaalmakse miinimummääralt. Märdi ettevõtlustulu oli 2009.a. 300 000.- krooni, ja ettevõtlusega seotud kulud olid 180 000 krooni. Märdil oli tööl ka 1 töötaja, kellele ta maksis töötasu 1000 krooni bruto ja tasus Maksu- ja Tolliametile töötajalt ka kõik maksud. Märt ise töötab kodus ja kasutab 30% korterist ettevõtluse eesmärgil. Igakuine kommunaalteenuste arve on 6000.-. Märt ostis ka arvuti 15 000 krooni eest ja kasutab seda 30% isiklikel eesmärkidel. Lahendus:
Sõltub, kui palju on isikul pensioniõigus- liku staazi aastaid, mida arvestati kuni 31.detsembrini 1998 ja staaziaasta hindest. 6.2 KOGUMISPENSION EHK II SAMMAS Pensionireformi II sammas ehk kogumispension on üles ehitatud lihtsal põhimõttel: inimene loovutab 2% oma brutopalgast pensionikontole ja riik lisab sellele omalt poolt 4% tänase sotsiaalmakse arvelt. Sellest kujuneb 6%-line kogumispensioni makse, mille eest ostetakse pensionifondi osakuid. II samba puhul hakkab pensioni suurus sõltuma töötamisajal tehtud sissemaksete suurusest. Näide: Kui brutopalk on 5000 krooni, siis läheb 100 krooni (st. 2% 5000-st) palgast pensionikontole. Sellele summale lisab riik kaks korda niipalju ehk 200 krooni (st. 4% 5000-st). Seega kokku läheb iga kuu pensionikontole 300 krooni, mis paigutatakse valitud pensionifondi.
annaabi.ee 
