Triin Talk, kes tegutseb Telliskivi Seltsis ja töötab Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis, väidab et Tallinna maa on valdavalt erakätes ja ilmselt kõikide sotsiaalmaa omanike huvi oleks teha oma väheväärtuslikust maast võimalikult suure ehitusõigusega kümneid kordi kallim elamu- või ärimaa. See omakorda tähendaks aga, et mitte kunagi ega mitte keegi ei tuleks seda maad ostma näiteks spordiväljaku rajamiseks kuna see oleks liiga kallis. Samuti ei hakkaks keegi seda enam tagasi sotsiaalmaaks muutma. Ainus võimalus linnas säilitada puhke- , spordi-, kultuuri- jt sotsiaalfunktsioone, on pidada sotsiaalmaade arendamisel kinni olemasolevast maakasutusest (Talk 2011). ,,Kui inimene on omandanud sotsiaalmaa, ei saa ta kuidagi eeldada ega linnalt nõuda, et selle funktsiooni muudetaks, õigust seda nõuda ei anna ka ehitusplaanid kuskil mujal. Kui linn jätab üldplaneeringuga kehtestatud juhtfunktsiooni ja sihtotstarbe muutmata, ei
aladele puude ja põõsaste külvamist, et kiirendad ala loomuliku oleku taastumist. Istutamine on lubatud vaid erandjuhtudel ja üksikute väikeste puudena. Võõrliikide hävitamine Pühapaika istutatud või levinud võõrliigid, mis laiendavad kasvuala või rikuvad vaadet, tuleb hävitada. Maa sihtotstarbe muutmine Maastikuhoolduskava koostamise käigus on soovitav teha ettepanek pühapaiga maa sihtotstarbe muutmiseks sotsiaalmaaks. Ajaloolised rajatised Kõige sagedamini on pühapaika ehitatud piiravaid aedasid, mis takistavad loomi ja annavad märku, et tegemist on püha paigaga. Tänapäeval peab aed tõkestama ka mootorsõidukite pääsu pühapaika. Kus aed, seal väravad. Üldine reegel on, et kasutatakse kohalikku looduslikku materjali. Varemalt aiad mõeldud eelkõige loomade kaitseks, tänapäeval piirab aed eelkõige inimeste eest, et märgatakse, et tegemist on teise, püha alaga ning et ei sõidetaks sinna
annaabi.ee 
