Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. LIBERALISMI AJALUGU 3. MAJANDUSLIK LIBERALISM 4. KLASSIKALINE LIBERALISM 5. SOTSIAALLIBERALISM Sissejuhatus Sõna ,,liberalism" tuleneb ladina keelsest sõnast ,,liberalis". Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes
Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatlikku ühiskonnamudelit. · Aktiivne kodanikuühiskond. · Riik peab toetama ka väike-ettevõtlust. · Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sotsiaalliberalism: · Positiivne vabadus (inimene on suuteline ka omakasupüüdmatuteks tegudeks). · Sotsiaalne vastutus teiste ees. · Riigi roll oluline (reguleerib ka majandust) · Võrdsed võimalused (sotsiaalne abi) · Eesti Keskerakond Liberalism: · Negatiivne vabadus (inimest ei tohi piirata täielik vabadus) · Minimaalne riik (õhuke riik, ei sekku majandusse, kontrollib seadusi, Laissez-faire (prants ,,las minna") · Võrdsed võimalused
Liberalism Katti Laissaar 12b Liberalism (Ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Inimene primaarne, riik aga teisejärguline. liberalismi on võimalik jagada kaheks -- klassikaline liberalism ja sotsiaalliberalism. Klassikaline liberalism Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda
Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus-rahakott. Lliberaal-vabaduse ideoloogia Ülim idee on indiviidi vabadus Usk inimmõistusesse, et ta on intelligentne ja suuteline oma elu juhtima, vastutama ALUSEELDUS : ratsionaalsus Inimareng ratsionaalsuse suunas Tururatsionaalsus Demokraatlik ratsionaalsus Võrdsed võimalused, õiglus Sallivus ja mitmekesisus /sotsiaalliberalism/Positiivne vabadus-on loodud ka võimalused oma vabadust realiseerida. NT luuakse õpikeskkond Negatiivne vabadus-vabadus piirangutest, vabadus teha ükskõik mida. NT kõik võivad tulla ülikooli KONSERVATISM(traditsioonid, rahvuslus, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilimist, ei poolda riigi sekkumist, mõõdukad maksud, sotsiaalne heaolu suguvõsa-vanurid pere hoole allv vanadekodus. Töö oluline, see määrab vanaduses heaolu. Naine on koduhoidja. Traditsioonid
Samuti käib sotsiaalliberalismi juurde igaühe õigus tasuta haridusele. Haridus on edu võti ja kui vähem kindlustatud inimene peab selle eest maksma, siis võib ta otsustada haridust mitte omandada. See jällegi võib süvendada vaesust. Samuti arvan, et koolis võiks kõikidel lastel tasuta kõht täis saada. Tühja kõhuga ei saa korralikult õppida ning kõigil pole võimalik endale kalleid koolilõunaid lubada. Sotsiaalliberalism tundub mulle õiglaseim ideoloogia - kedagi otseselt ei piirata, toimib vaba majandus ja aidatakse neid, kes abi vajavad. Sotsiaalliberalismi põhimõtteks on minu jaoks vabadus võrdsete võimaluste kaudu.
Liberalism Liberalism on poliitiline või filosoofiline maailmavaade, mis põhineb ideede vabaduses ja võrdsuses. 20. sajanndil asendus klassikaline liberalism sotsiaalliberalismiga Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Kasutatud materjalid http://www.pshg.edu.ee/files/loeng9.pdf https://sites.google.com/site/mariakurisoo/oppe/ajalugu/maailma-ajalugu-20-saj andil https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalliberalism https://et.wikipedia.org/wiki/Hipiliikumine http://www.slideshare.net/HeyBerrie/hipiliikumine http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation?q id=02e55261-77f1-4549-b8d5-84967802b0dc&v=qf1&b=&from_search=1 https://et.wikipedia.org/wiki/Roheline_liikumine https://www.google.ee/search?q=hipid&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved =0ahUKEwjzg5PDq-DKAhXIkCwKHWTlCwIQ_AUIBygB&biw=1280&bih=612#tbm=is ch&q=hippies Täname kuulamast!
· internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon) · sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid) · kosmopoliitne rahvus · ülemaailme demokraatia · kasutatakse võimalust, et anda tööd (lumekoristus, töötud tööle) Kolmas tee ja sotsiaalliberalism: · solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega · omavaheline sisuline lähedus · tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine Vahevormid: · põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega · kristlik demokraatia: kiriku ja kristliku moraali oluline osa solidaarsus kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel · rohelised:
Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng Vastuseis muutustele, kuninga ja aadli võimu toetamine - sotsiaalkonservatism ( Bismarck, Disraeli) - Tänapäeval segunenud
Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte - igaüks saab vastavalt oma võimetele. Seega ei hoolinud tolleaegsed liberaalid eriti sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust. 20. sajandil tekkis ühiskondlike olude muutumise tõttu sotsiaalliberalism, mis vastupidiselt klassikalisele liberalismile pidas riiki oluliseks. Riik oli sotsiaalliberalistlikus vaates midagi võimaldav, mitte piirav vorm. Samuti muutus suhtumine neisse, kelle sotsiaalsed võimalused olid väikesed. Tekkis arusaam, et inimestel oli sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Rajati ala mida przktilist korda saadeti? Tänapäeval on omandanud liberalism laiema mõiste. Seda defineeritakse erinevates kohtades erinevalt
Liberaalses ühiskonnas on esikohal indiviid ning tema õigused majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik sekkub liberalismi korras indiviidi igapäevaellu vähe, kuid peab tagama julgeoleku ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses on oluline vaba konkurents, avatud turg ning võimalikult vähene riigi sekkumine. Liberaalid ei poolda rohkeid seaduseid ega kõrgeid makse. Riigi kohustuseks on inimeste motiveerimine rohkem töötama. Sotsiaalliberalism riik sekkub rohkem kui teeb seda klassikalise liberalismi puhul kuid peab looma majanduspoliitika, mis tagab kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikkust, kus püütakse säilitada seda, mis on juba saavutatud. Põhineb üldjuhul traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel ning eelistatakse järk-järgulisi muutusi väga järskudele muutustele. Kogukonna ning kollektiivi arengut peetakse tähtsamaks üksikisiku arengust
- Kuidas peab ühiskonda juhtima? - Kui suures ulatuses peab riik sekkuma inimeste ellu? - Kui tugev peab olema kontroll inimese, inimeste käitumise üle? - Millisel moel, milliste vahenditega tuleb ühiskonda muuta? - Kuidas peab olema organiseeritud majanduselu? - Millisena kujutakse ette head, ideaalset ühiskonda? 17. Miks tänapäeval domineerib arenenud riikides sotsiaal-liberalism? Sest sotsiaalliberalism aktsepteerib valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõud rikkuse õiglasemaks jaotamiseks, kuid lükkab tagasi tsentraalse planeerimise, mis lämmatab rikkuse suurendamise allikad. Sotsiaalliberalism toob võrrelduna klassikalisele liberalismile sisse uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne positiivne vabadus. 18. Iseloomusta konservatismi kui ideoloogiat?
ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende
Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus Põhiideed: Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimese võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus
sidusus ühte inimgruppi kuulumist ja ühiste eesmärkide taotlemist iseloomustav nähtus sisemajanduse kogutoodang (SKP, SKT) riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses sotsiaalhoolekanne toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks pakutavad teenused, mida osutavad nii avalik sektor kui ka mittetulundussektor sotsiaalkindlustus riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest sotsiaalliberalism liberalismi suund, mis käsitleb vabadust kui isiksuse arengu tingimust, kuid riik peab pakkuma samas ühishüviseid ja muid võimalusi sotsiaalne kihistus rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine sotsiaalne lõhe inimgruppide erisused teatud tunnuste alusel sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis
Parempoolsus · Riigi vähene sekkumine · Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju · Panustatakse rohkem erasektorisse · Sotsiaalsed erinevused 1. Konservatism · Alalhoidlikkus, vanameelsus · Eelistatakse tasast arengut ilma järskude muutusteta · Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad · Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru · Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat Vasakpoolsus e. sotsialism · Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus · Levinuim vool sotsiaaldemokraatia · Kõigile võrdsed võimalused · Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e
Parem- ja vasakpoolsus: Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i Tähendus kõnekeeles, erinev aeg erinev sisu, riikides erinev, subjektiivne. Uued ideoloogiad: Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed) Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed)
kõigile. See tähendab, et ühiskond peab igale oma liikmele inimõigused tagama, võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldavad segamajandust, ksu on palju riigiettevõtteid; suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. 30. Millised on Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlik demokraatide seisukohad? Riik peaks looma sotsiaalpoliitikat, mis toeataks inimese arengut. 31. Mille poolest erineb sotsiaalliberalism klassikalisest liberalismist? Sotsiaalliberalistid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. 32. Mis on äärmusideoloogiad? Tooge näide! Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele.Äärmusideoloogiad on nt anarhism, fashism, natsism jmt 33. Milleks on vaja ideoloogiaid? Ideoloogiat on vaja selleks, et inimesel oleks võimalik näidata oma maailmavaadet, millesse
seaduste põhjal leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) liberaalne demokraatia sama mis esindusdemokraatia; lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust liberalism parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust; vt ka sotsiaalliberalism ja neoliberalism lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv 4 lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu luksuskaup kaup, mis inimene kasutab ja mis muudab tema elu mugavamaks, kuid ei ole
Parlamentaarne demokraatia Kodumaise ettevõtja toetamine Militarism Sotsiaalpoliitikas on oluline roll perekonnal Sotsiaalliberalism Vabadus on vahend Kolmanda sektori suur tähtsus Kristlik demokraatia Sotsiaalne turumajandus Uus parempoolsus- võimalikult vähe riiki Valimiste põhimõtted Miks? 1. Määravad ära võimu koosseisu 2. Saadakse teada toetus võimulolijatele 3
® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest ® Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad ® Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism ® Protest olemasoleva vaesuse vastu ® Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu ® Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus ® Suund arenenumaile ühiseluvormidele ® Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism ® Klassivõitlus
Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar Isamaa ja Res Publica Liit- konservatism, liberaalne konservatism /Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond- sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee /Sven Mikser A. Inimese täieliku vabaduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete — seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab
Parempoolsus Liberalism (vabameelsus) esiplaanil inimene ja tema vabadused; riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe; riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu; majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine; ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju; riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Sotsiaalliberalism: riigivõimu panus peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. NB! Jäta meelde peamised erinevused klassikalise ja sotsiaalliberalismi vahel. Konservatism (alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine): järkjärguline areng ilma järskude muutusteta; kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik;
individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 7 3)Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus 45. Tutvusta sotsialismi tunnuseid ja arengut. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon
Aktiivsus kui inimloomuse peajoon Võrdsus Ajalugu kui arengu areen Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist
· individualism · paralmentarism · võimaluste võrdsus · reformism · kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 3)Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus Positiivne vabadus - Kui määratleda positiivset vabadust kõige üldisemal tasemel, siis hõlmab see ala, kus inimene on autonoomne. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. N:vabadus valida elukohta,avaldada avalikku arvamust jne.
Varase liberalismi riigikorralduslikuks eesmärgiks sai kuninga "püha õiguse" asendamine konstitutsiooniline esindusvalitsuse põhimõtetega Liberalismi põhielemendid: individualism, vabadus, sotsiaalne õiglus - kõigil on võrdsed võimalused, aga ei ole võrdsed tulemused, ühiskondlik leping Klassikaline liberalism pooldab negatiivse vabaduse teooriat, mille järgi on inimene vaba sedavõrd, kuivõrd teised ei sega tema asjadesse vahele Sotsiaalliberalism: põhineb kapitalismi arengul 20.saj - ühiskonnas vajalik ka sotsiaalne vastutus, negatiivset vabadust tuleb Thomas Hill Greeni arvates arendada positiivse vabaduse käsitlusena - inimestele luuakse võimalus ennast arendada ning oma võimeid realiseerida Libertarism = paremliberalism - jõuline heaoluühiskonna eitus ning tagasipöördumine mitmete klassikalise liberalismi ideede juurde Konservatism Põhiideed tekkisid 19
- James Madison (‘Föderatsioonikirjad’, 1776) – vabadust kaitstakse konstitutsionaalse süsteemiga. o Kesksed terminid kokkuvõtteks: - indiviidide ‘loomupärased’ õigused, - utilitarism (Jeremy Bentham, ‘Moraali ja seadusandluse põhimõtted’, 1789), - laissez-faire (Adam Smith, ‘Rahvaste rikkus’, 1776), ‘nähtamatu käsi’, - sotsiaaldarvisnism (Herbert Spencer, ‘Inimene riigi vastu’, 1884), - sotsiaalliberalism, - keneisianism (John M. Keynes), - monetarism (Friedrich von hayek, Milton Friedman), uusliberalism. Ideoloogia mõiste areng Ideoloogia mõiste sünd Prantsuse revolutsioonis (1789-1799) o Valter LaFeber -- Prantsuse revolutsiooni poliitiline pärand; Prantsuse revolutsiooni eesninad vajasid õigustust oma tegevusele ning sisusid selle filosoofide kirjutistega (monarhia suhtes kriitiliste kirjutistega -- Voltaire, Montesquieu); kontseptsioon valgustusest <-- homogeenne
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism (muutused paremusele on võimalikud) Kirikuvastasus (antiklerikalism) Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus. 51. Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon
skaalat,mille puhul räägitakse nii vasak kui ka parempoolsest) Muutused vasak_________________________________parem radikaalne-liberaalne-môôdukad-konservatiivid reaktsionäärid Väärtused vasak_________________________________parem kommunism-sotsialism-sotsiaaldemokraatia-liberalism-libertarism · Mida enam vasakule poliitilisel spektril, seda enam rôhutatakse inimôigusi vôrreldes omandusôigustega jvp. Mille poolest erinevad sotsiaalliberalism ja libertarism? (vastus võetud vikipeediast, konspektis ja leongumaterjalis polnud) Libertarism on poliitiline filosoofia, mis kaitseb ideed, et isikud peaks olema vabad otsustes, mida nad iganes soovivad teha oma isiku või omandiga, kui see ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi. Libertarism on konservatiivseriigikäsituse äärmuslik vorm, kus riigi osatähtsust vähendatakse peaaegu nullini. Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks
kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga lihtsalt nendest passiivset osavõttu. Alles pärast 1929-33.a majanduskriisi hakati mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse, eriti F. D. Roosevelti "uus kurss". Sotsiaalliberalism avaldub ka USA presidentide, demokraatide J. F. Kennedy ja B. Clintoni puhul. USA Demokraatliku Partei sooviks on olnud luua liberaalsetele põhimõtetele tuginev sotsiaalne süsteem, mis garanteeriks inimväärsed elutingimused ka ühiskonna vähemkindlustatud kihtidele. 20. sajandi parempoolsed voolud Konservatism Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama.
annaabi.ee 
