müügiks on vaja erinevaid tugiteenuseid; ostjaid on vähe ning nende asukoht on geograafiliselt piiratud; toodet ostetakse harva ning suurtes kogustes; ettevõtte kasumimarginaal on piisav oma müügiketi loomiseks. Laomajanduse kulud: Laokulud-laoruumide amortisatsioon; laoseadmete amortisatsioon; profülaktilise remondi kulud; küte, elektrienergia, vesi; kindlustus ja maamaks; renditasu. Töötasu- Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud- transpordivahendite amortisatsioon; kütus ja energia; profülaktiline ja jooksev remont; transpordivahendite kindlustus ja maksud. Varude hoidmisega seotud kulud- materjalide vananemine; korrosioon ja muud kahjud; inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; vargused; allahindlusega seotud kahjud; varude kindlustuskulud. Lisanduvad kapitalikuludega seotud pangalaenuprotsendid ja saamata jäänud intressimäärad.
muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale 10. Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased 11. Toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla 12
kas seoses tehnoloogia arenguga või uute tööhõivesuundumustega. Kehtestada erimeetmed kauaaegsete töötute ümberõppeks ja taasintegreerimiseks või edendama nimetatud meetmeid. 11. Õigus tervise kaitsele Võimaluste piires likvideerida terviserikete põhjused. Luua tervise parandamiseks ja isikliku vastutuse tõstmiseks terviseküsimustes nõustamis- ja väljaõppevõimalused. Hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi ning õnnetusi. 12.Õigus sotsiaalkindlustusele(1) Luua või säilitada sotsiaalkindlustussüsteem. Tagada sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on vajalik Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks. Püüda järk-järgult tõsta sotsiaalkindlustussüsteemi taset. 12.Õigus sotsiaalkindlustusele(2) Sõlmides asjakohaseid kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid või kasutades muid võimalusi, võtta meetmeid, mis nendes kokkulepetes kindlaks määratud tingimuste kohaselt tagavad:
kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õgus säilitada kontakt temast lahus elavate vanematega. Lapsel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletusse jatmise, eksplueteerimise ja julma kohtlemise eest. Lapsele, kes on ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Puudega lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele. Lapselon õigus sotsiaalsele turvalisusele, sotsiaalkindlustusele. Lapsel on õigus tasuta haridusele sh. tasuta põhiharidusele. Lapsel on õighus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. Lapsel on õigus olla kaitstud igasuguse majandusliku ekspluateerimise eest. Riik peab rakendama meetmeid, et kaitsta last narkootikumide ja psühhotroopsete ainete kasutamise, seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise eest ning vältida lapseröövi, laste müümist või kaubitsemist..Ühtegi last ei tohi
ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laokulud; a) laoruumide amortisatsioon; b) laoseadmete amortisatsioon; c) profülaktilise remondi kulud; d) küte, elektrienergia, vesi; e) kindlustus ja maamaks; d) renditasu Töötasu: Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud: a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud; c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; d) vargused; e) allahindlusega seotud kahjud; f) varude kindlustuskulud Pakkimine logistikas,kuidas difeneeritakse pakendit?Pakendi roll tänapäeval.
Töötasu: Mida tuleks teha hankelogistika • konteinerit on võimalik kasutada põhieesmärgi saavutamiseks? ajutise laona. Laotöötajate ja teenindava personali küll aga mõjutab oluliselt Asukoha valimise strateegia. töötasu + eraldised jaotuskulusid. Millega peavad juhid arvestama sotsiaalkindlustusele. 2. Tootja seisukohalt mõjutab pakend asukoha valikul? Sisetranspordi kulud: töö efektiivsust eelkõige tootmise, a) transporivahendite amortisatsioon; kuid mitte alati ladustamise ja Asukoha valimisel peavad juhid b) kütus ja energia; transportimise seisukohalt. arvestama nelja asjaoluga: c) profülaktiline ja jooksev remont; 3
andma abi mittekodanikele ja teistele arsti teeninduspiirkonnas elavatele isikutele kes ei ole tema nimekirjas. Tervise kaitse alla kuulub ka puhas vesi, õhk, ja muud keskkonnaga seotud alad. Samuti ka puhas ja tervislik toit. Ka vaktsineerimine erinevate haiguste vastu on hartaga õigustesse kirja pandud. Euroopa Sotsiaalharta poolt läbi viidud uuringule, on suur osa Eesti elanikkonnast rahul tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Õigus sotsiaalkindlustusele Eesti riik maksab sotsiaalmaksu teatud kategooriatesse kuuluvate isikute eest, nt mittetöötavad vanemad, kes kasvatavad 3 v enamat last; tööturuteenuste ja hüvitiste seaduse alusel töötuks registreeritud isikud; tööturukoolitusel osalevad isikud; jne. 2009 aastal jõustunud sotsiaalmaksuseadus muudatus ütleb, et kui isik on ravikindlustusega kaetud, kui ta end töötuks registreerinud ning kui tegemist tööturahaga või töötuskindlustushuvitisega. St et
Euroopa inimõiguste kaitse süsteem loodi Euroopa Nõukogu poolt. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ehk Euroopa inimõiguste konventsioonist(EIÕK). Kirjutati alla 1950 ning jõustus 1953. Euroopa Sotsiaalharta kirjutati alla 1961. ja jõustus 1996. aastal. Sotsiaal- ja majanduslike õiguste valdkond. Eesmärkideks sisepoliitika kujundamine Euroopas, põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse(õigus tööle, töötingimistele, tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele). Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise konventsioon loodi 1987. Selle aluseks sõltumatute ja erapooletute ekspertide komitee moodistamisele. Ekspertidel õigus külastada kinnipidamiskohtades olevaid inimesi. Eerakorraline olukord, mil võib taganeda inimõiguste ja vabaduste täitmisest: peab hõlmama kogu riiki; seda ei saa kõrvaldada tavaliste vahenditega; ajutise iseloomuga kriis; peab olema ajaliselt piiritletud ja välja kuulutatud ametlikult
Absoluutne vaesus - 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. Määrusega nr.254 on kuupalga alammääraks täistööaja korral kehtestatud 4359 krooni. 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused? Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. (nt. Võimalus tööd teha, ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervisehoiuteenusele jne.) Sotsiaalne tõrjutus on erdaiarendus varsuse kontseptsioonist. Erinevalt vaesusest hõlmab tõrjutuse mõiste ilmajäetuse mitmetahulist olemust, kus lisaks sissetulekule on oluline osa sotsiaalsetel suhetel ja õigustel. 34. Millised on peamised võimu ressursid? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omad ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. 35
Milline hoolekanne Eestis. sotsiaalsete probleemide eitamine, on see tänapäeval? Puuetega isikutele teiste lastekaitse puudus, vanemate suur Hoolekandtööd hakkas kontrollima inimestega võrdsete võimaluste panus tööle. üksnes riik. Suurem rõhk oli pandud tagamiseks, nende aktiivseks sotsiaalkindlustusele, väiksem osalemiseks ühiskonnaelus ja 48. Millised oli peamised hoolekandele. Raskete liikumis- ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või probleemid hoolekandes vaimsete puuetega inimesed ning linnavalitsus: ENSV-s ja miks? puuetega lapsed olid n-ö tabu ning sobitab koostöös pädevate
Riigi traditsiooniline meretööstus ja energiavarad on põhilised majanduse arengu ja kalatööstuse edendajad, moodustades ekspordist 37 %. Riigi teenindusharu hakkas kiirelt arenema 1990'ndatel aastatel ning eriti kiirelt edenes finantsteenindus. Aastal 1998 moodustas teenindus finants-, kindlustus- ja kinnisvarasektoris sisemajanduse kogutoodangust 17%, aastaks 2006 oli teeninduse panus kasvanud 26%-ni. 2 Islandi sotsiaalhoolekanne kulutab 22% SKT-st haridusele, haigekassale ning sotsiaalkindlustusele. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni kuuluvatest riikidest on Islandil suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang inimese kohta, suur töövõimeliste elanike arv, kõrge oodatav eluiga ja äärmiselt madal imikusuremus. Riik kuulub Rahvusvahelisse Valuutafondi, Maailmapanka, ÜRO'sse, OECD'sse, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Euroopa majanduspiirkonda.3 1991 aastal alustati riigis struktuuriliste reformidega, mille tagajärjel erastati kõik riigile
Esimesena tuli välja sellega Saksamaa. Pärast seda levis see kiirelt ka teistesse riikidesse. 1880-1930 Poliitilised arengud: Demokraatia kasv, universaalne valimisõigus, ühingute liikumiste areng, sotsiaaldemokraatia, uus liberalism. 2 Majanduse areng: pidurdamatu kapitalismi kuldne ajajärk, Sotsiaalpoliitika: Vaesteseadus annab initsiatiivi uuendustele sotsiaalpoliitkas ( pensionid, töötus, tervishoid). Riiklikud kulutused sotsiaalkindlustusele jõudsin 5% SKP-st. Valitsuse roll: rahvusliku heaolu eestvedamise algus, erainstitutsioonide allakäik (perekond kui institutsioon muutus, vähem liikmeid, enam ei elanud mitu põlvkonda koos) ja lokaliseerumine 1940-1950 Poliitilised arengud: Üldine poliitiline üksmeel oli kasvatada riikliku kulutust sotsiaalvaldkonda, töölisparteid olid Euroopas tugevad, demokraadid USA-s Majanduse areng: keinsianismi triumf pärast Suurt Depressiooni; võimas majanduskasv pärast II
erinevaid kombinatsioone, mida majanduses Stabiliseerimispoliitika all mõistetakse Makromajanduslikku efektiivsust iseloomustab võimalik saavutada. võib toota, kui kasutada kõiki kättesaadavaid eelarve- ja maksupoliitika kasutamist ka näitaja, kui palju kulutatakse riigis Süsteemsõltuvusmäär on ressursse ja antud tehnoloogiat. majanduse tsüklilise arengu tasandamiseks. sotsiaalkindlustusele 1 elaniku kohta. vanadussõltuvusmäärast madalam Ükskõiksuskõver see on joon, mis Stabiliseerimise instrumendina kasutab riik nii Eestis kulutati 2003.a. 1411 PPS 1 elaniku järgmistel põhjustel: väljendab graafiliselt seost, mille iga punkt fiskaalseid vahendeid (maksude kujundamine) kohta.. EL riikides keskmiselt oli see näitaja keskmine pensionilejäämise iga on ametlikust
1 võimalus tööd teha 2 saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid 3 omandada haridust 4 kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist
Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks, ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks, sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. 7 Sotsiaalne tõrjutus - vastandina sotsiaalsele kaasatusele tähendab olukorda, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. Sellised ressursid ja teenused võivad olla näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale. Sotsiaalne võrgustik - oluliseks sotsiaalse turvalisuse elemendiks on toimiv sotsiaalne võrgustik, mis võib toimida väga erinevatel tasanditel. Selline esmatasandi võrgustik on säilinud eriti külades ja teistes väikeasulates, kus toimivad veel traditsioonilised sotsiaalse kontrolli, küünarnukitunde, naabriabi/naabrivalve elemendid
4) õigus sõlmida ühiskokkuleppeid; 5) õigus saada häid töötingimusi ja õiglast tasu, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; 6) puuetega inimeste lõimimine töökeskkonda; 7) õigus saada kutsenõustamist ja abi; 8) alla 15. aastaste isikute töölevõtu keelustamine ning 15-18. aastaste isikute kaitse; 9) emaduse kaitse; 10) võõrtööliste võrdne kohtlemine. Sotsiaalne sidusus tähendab õigust tervisekaitsele, sotsiaalkindlustusele, õigust saada sotsiaal- ja arstiabi ning kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Selle all mõeldakse ka laste ja noorukite õigust saada kaitset füüsilise ja moraalse ohu eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigust saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtööliste ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust saada sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus
erakondlikke vastuolusid · Uus hoolekandeseadus võeti vastu 1925.aastal. EV hoolekande korraldamise aluseks võeti Lääne-Euroopa põhimõtted · Hoolekandeseadus nägi ette hoolituse laste eest ja lastekaitse, hoolituse vigaste, raukade, alaliselt töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna eest. SP areng nõukogude ajal · Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus, toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll · Enam pandi rõhku sotsiaalkindlustusele, tunduvalt vähem hoolekandele · Abi anti teatud gruppidele, teised jäid abist ilma · Raskete liikumis- ja vaimupuuetega inimesed ning puuetega lapsed olid tabuteema - need saadeti silma alt ära suurtesse hoolekandeasutustesse · Kurdid ja pimedad olid eelistatud invaliidid . Nõukogudeaegse pärandi peamised poliitilised järelmid SP-s on järgmised: · sotsiaalsete probleemide eitamine (puuetega inimesed, toimetulekuraskused jpm.)
See tähendab, et tänane töötaja maksab sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka. Kogumispensionikindlustusega võivad tegeleda nii avaliku kui erasektori firmad. Eestis, samuti USA-s ja Ladina-Ameerikas ongi pensionikindlustusest just erapankade ja kindlustusseltside kanda ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II16 Lisaks sotsiaalkindlustusele rahastatakse sotsiaalprogramme ka riigieelarvest. See võib väljenduda abirahade maksmises või sotsiaalteenuste pakkumises. Abiraha erineb sotsiaalkindlustusest selle poolest, et see ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Kriteeriume, mille alusel hüvitist makstakse, võib olla kahte liiki. Esimesel juhul saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. Näiteks kõik puudega inimesed omavad õigust invaliidsuspensionile, riik maksab toetust kõikidele orbudele
saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid omandada haridust kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist
(üldised loomupärased õigused.N: õigus elule, õigus vabadusele,õigus eraelule ja selle puutumatusele, õigus eneseväärikusele,õigus sõnavabadusele,usuvabadusele(samas ei tohi see hakata piirama teise inimese õiguseid)) SELLE TAGAMINE RIIKIDELT VAHENDEID EI NÕUA. II põlvkonna inimõigused tagamine on raskendatud, nõuab teatud vahendeid ja ressursse. II põlvkonna iõ on majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed õigused. õigus haridusele, tööle, heaolule, õigus sotsiaalkindlustusele. õigus tervisekaitsele.kirja pandud Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas. III põlvkonna inimõigused siia alla kuuluvad erinevad grupiõigused. Nt. õigus enesemääramisele, antud piirkonna õigus puhtale keskkonnale. b)positiivsed ja negatiivsed inimõigused. I põlvkonna inimõigused on negatiivsed II ja III põlvkonna õigused on positiivsed, õigus MILLELEGI. INIMÕIGUSTE KAITSE sellega tegeleb rahvusvaheline õigus. ja see on tagatud rahvusvaheliste kokkulepetega.
Euroopa Liidu põhiõigused ja ELi kodanike kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Avaartiklid käsitlevad inimväärikust, õigust elule, isikupuutumatusele ning sõna- ja südametunnistuse vabadusele. Solidaarsust käsitlevas jaotises on uuenduslikult ühendatud sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, näiteks: õigus streikida; töötajate õigus olla informeeritud ja ära kuulatud; perekonna- ja tööelu kokkusobitamise õigus; õigus tervishoiule, sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile kogu Euroopa Liidus. Hartas propageeritakse ka meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ning käsitletakse muid õigusi, näiteks isikuandmete kaitset, eugeeniliste toimingute ja inimese reproduktiivse kloonimise keeldu, laste ja eakate õigusi ning õigust heale haldusele. IV. Euroopa tähendab haridust ja kultuuri Ühtekuuluvuse ja ühise saatuse jagamise tunnet ei saa kunstlikult luua. See saab tekkida ainult
Sundtöö keelustamine Ametiühingute õiguste tagamine Õigus ühiskokkulepetele Õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasule, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu Puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda Õigus kutsenõustamisele ja abile Alla 15-aastaste isikute töölevõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse Emaduse kaitse Võõrtööliste võrdne kohtlemine Sotsiaalne sidusus tähendab õigust tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele, õigust saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigust kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Samuti mõeldakse selle all laste ja noorukite õigust saada kaitset füüsilise ja moraalse ohu eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigust saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtööliste ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust sotsiaalsele kaitsele. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus
tuleb hoolega määrata varude optimaalne tase, kontrollida varude kasutamist ja hoidmistingimusi, et vältida varude riknemist ja vananemist. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: Laokulud; a) laoruumide amortisatsioon; b) laoseadmete amortisatsioon; c) profülaktilise remondi kulud; d) küte, elektrienergia, vesi; e) kindlustus ja maamaks; d) renditasu Töötasu: Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud: a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine; b) korrosioon ja muud kahjud; c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; d) vargused; e) allahindlusega seotud kahjud; f) varude kindlustuskulud Siia lisanduvad veel kapitalikuludega seotud pangalaenuprotsendid ja saamata jänud
Euroopa sotsiaalharta on oma olemusel tihedalt seotud majandus- sotsiaal- ja kultuurialaste õiguste paktiga, samuti inimõiguste ülddeklaratsiooni teatud artiklitega. Euroopa tasandil tuleb Euroopa sotsiaalhartat käsitleda kui Euroopa inimõiguse konventsiooni teist osa. EIÕK reglementeeriv valdavalt inimese poliitilised õigused, samal ajal kui sotsiaalharta sisaldab endas sotsiaalseid õigusi, nt õigus tööle, õigus organiseeruda, õigus kutseõppele, õigus sotsiaalkindlustusele jne. 4.4. Euroopa Liidu normid sotsiaalkindlustuse alal. Sotsiaalhoolduse aspektist lähtuvalt on olulised Euroopa sotsiaalharta järgmised artiklid: 1) art 1 millest deklareeritakse igaühe õigust niisugusele tööle ja tööga teenitavale sissetulekule, mis tagab nii tema enda kui ka tema perekonnaliikmete äraelamise; 2) art 12, milles deklareeritakse õigust sotsiaalkindlustusele. Selles artiklis pannakse riikidele kohustus luua või alal hoida sotsiaalkindlustussüsteemi ning
ametiühingute õigused, õigus ühiskokkulepetele; õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasustamisele, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja -õppele; alla 15-aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine; Sotsiaalne sidusus õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid; laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; 5 perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on:
sundtöö keelustamine; ametiühingute õiguste tagamine; õigus ühiskokkulepetele; õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasule, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja abile; alla 15-aastaste isikute töölevõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine. Sotsiaalne sidusus tähendab õigust tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele, õigust saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigust kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Samuti mõeldakse selle all laste ja noorukite õigust saada kaitset füüsilise ja moraalse ohu eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigust saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtööliste ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust sotsiaalsele kaitsele. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus
ametiühingute õiguste tagamine; õigus ühiskokkulepetele; õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasule, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja abile; alla 15-aastaste isikute töölevõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine. Sotsiaalne sidusus tähendab õigust tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele, õigust saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigust kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Samuti mõeldakse selle all laste ja noorukite õigust saada kaitset füüsilise ja moraalse ohu eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigust saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtööliste ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust sotsiaalsele kaitsele. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus
sundtöö keelustamine; ametiühingute õiguste tagamine; õigus ühiskokkulepetele; õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasule, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja abile; alla 15-aastaste isikute töölevõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine. Sotsiaalne sidusus tähendab õigust tervise kaitsele, sotsiaalkindlustusele, õigust saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigust kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid. Samuti mõeldakse selle all laste ja noorukite õigust saada kaitset füüsilise ja moraalse ohu eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigust saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtööliste ja nende perekondade õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust sotsiaalsele kaitsele. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus
õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasustamisele, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja -õppele; alla 15-aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine; Sotsiaalne sidusus õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid; laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Sotsiaalsed rollid. Üksikisik ühiskonnas peab läbima konkurentsi: kes ei oska või ei taha tööd teha
· ametiühingute õigused, õigus ühiskokkulepetele; · õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasustamisele, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja -õppele; · alla 15-aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; · emaduse kaitse; · võõrtööliste võrdne kohtlemine; Sotsiaalne sidusus õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid; · laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; · perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; · võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; · vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on:
annaabi.ee 
