Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
—, mis neid tõukavad vägivallale teiste vastu (vallutamised, asumaad, vähe-
musrahvuste tagakiusamine), kõigi nende järeldustega, — oleme meie
immuunsed. See-eest on aga meie rahvuslik kandepind igas mõttes liiga kitsas.
See sunnibki meid eriti arvestama rahva sotsiaalset struktuuri, ning need
ülesanded rahvusliku kultuuri ja ideoloogia alal, mis suurrahvastel on jäänud
teatud kitsamate eliit-kihtide (nagu aadel) kanda, veeretama laiematele
„madalamatele“ sotsiaalkihtidele. Teiste sõnadega — see määrab meid
demokraatiale kõige üldsemas ja tõsisemas mõttes ja intensiivsele, sihikindlale
demokraatia mõtte kasvatamisele.
Meie rahvuse sotsiaalne struktuur on sootuks erinev vanade kultuurrahvaste
omast. Seal on olnud maa — talupojaseisus — kultuuri toormullaks ja rahvuse
füüsilise tervise salveks, ühtlasi ka suuremal määral rahvusliku omapära hoidjaks.
Talupojaseisus oma rahvusest aadli juhtimisel. Aadli kaudu on maa ka riigi juhti-