Kuressaare Ametikool Tõnis Tollimägi P-2 SOTSIAALHARTA Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk2 Sissetulekugarantiid Euroopa sotsiaalhartas lk3 Väljakutse eestile lk4 Kasin sotsiaalne kaitse lk6 Kokkuvõtte lk7 Sissejuhatus 1942 novembriss ootasid tuhanded Londoni elanikud ühemehekomitee raporti ilmumist. Raportis propageeritud peamisteks meetmeteks on aktiivne tööturu- ja sissetulekupoliitika,
Lõhe tervise ebavõrdsuses on jätkuvalt ja kiirelt suurenemas. Korraldus Eestis Tervist tuleb pidada inimese põhiõiguseks. See tähendab seda, et ühiskond peab tagama kõigile inimestele eeldused võimalikult hea terviseseisundi saavutamiseks. Kõigil on õigus tervise kaitsele, õigus tervisele ohutu elu-, õpi-, töö- ja psühhosotsiaalsele keskkonnale. Kõik see on fikseeritud meie Põhiseaduses, Euroopa Ühendamise asutamislepingus, Euroopa Sotsiaalhartas ja mitmetes teistes rahvusvahelistes dokumentides. Kõikide otsuste, projektide ja programmide puhul, mis võivad mõjutada inimese tervist on otsuste langetamisel vastutus rahvastiku tervise ees. Vastutus rahvastiku tervise eest on ühine vastutus, mis hõlmab ühiskonna kõiki sektoreid, organisatsioone, rühmi ja üksikisikuid. 4 Võrdsed võimalused tervises peegeldavad sotsiaalset õiglust. Tervisepoliitika
sekkumishind minimaalne hind, mille Euroopa Liit igal juhul garanteerib oma põllumeestele toodangu eest olenemata selle turuhinnast sotsiaalne kodakondsus Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning õigused sotsiaalse heaolu valdkonnas struktuursed fondid Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse ressursse vähem arenenud liikmesmaadele majanduse infrastruktuuri kaasajastamiseks ning uute töökohtade loomiseks
sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit) sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud õigused (5) - Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning sotsiaalse heaolu valdkonnas sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalne mobiilsus (2) - inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne nihilism (1) - postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine
Tänase seisuga on streigiõigus paljudes põhiseadustes kirjas. Prantsusmaal tekkis see alles 1940-1950 aastal. Euroopas kollektiivne töötüli ei ole suhtlemise viis vaid on võitlusvahend tööandja vastu. Me ei räägi töötüli puhul vaid streigist vaid ka töösulust. Töösulgu oli palju võimalik korraldada USA-s, Saksamaal. Töösulg ei ole asi, millega tööandja sooviks midagi lahendada. Rahvusvahelised aktid töösulgu ei kehtesta. Vaid euroopa sotsiaalhartas on öeldud, et tööandja võib töösulgu korraldada. Suurem tähelepanu on suunatud streigi korraldamisele. Streik on töökatkestus, mille puhul töötajad nõuavad midagi tööandjalt. On olemas palju streigiõiguse piiranguid. Esimene küsimus on seotus sellega, kes saab streiki korraldada? AÜ- dele kuulub monopol, seega nemad saavad streiki korraldada. On olemas ametlik streik (korraldatakse tunnustatud AÜ poolt) ja mitteametlik streik. Kõik mis ametliku alla ei kuulu
puutumatusele, õigus eneseväärikusele,õigus sõnavabadusele,usuvabadusele(samas ei tohi see hakata piirama teise inimese õiguseid)) SELLE TAGAMINE RIIKIDELT VAHENDEID EI NÕUA. II põlvkonna inimõigused tagamine on raskendatud, nõuab teatud vahendeid ja ressursse. II põlvkonna iõ on majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed õigused. õigus haridusele, tööle, heaolule, õigus sotsiaalkindlustusele. õigus tervisekaitsele.kirja pandud Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas. III põlvkonna inimõigused siia alla kuuluvad erinevad grupiõigused. Nt. õigus enesemääramisele, antud piirkonna õigus puhtale keskkonnale. b)positiivsed ja negatiivsed inimõigused. I põlvkonna inimõigused on negatiivsed II ja III põlvkonna õigused on positiivsed, õigus MILLELEGI. INIMÕIGUSTE KAITSE sellega tegeleb rahvusvaheline õigus. ja see on tagatud rahvusvaheliste kokkulepetega. Kui riik on kokkulepped ratifitseerinud siis tuleb nendest ka kinni pidada. 10
· Selle eesmärk on tõhusalt ja sisuliselt kaitsta igaühe inimõigusi ja põhivabadusi ning hoida ja arendada demokraatliku ühiskonna ideaale ja väärtusi. Eesmärk just kaitsta, pole tegu deklaratsiooniga, nagu nt Araabia harta. · Konventsiooni eristab teistest sarnastest instrumentidest range juriidiline iseloom ning selge ja efektiivne järelevalvemehhanism. · Puudus: ei sisalda teise põlvkonna õigusi, need on ,,Euroopa sotsiaalhartas". · Riigid tagavad kõigile nende jurisdiktsiooni all olevate isikutele selles määratletud õigused ja vabadused. Seega ei tehta vahet kodanikel, välismaalastel. See jurisdiktsioon on üsna lai, mis tähendab, et see konventsioon võib laieneda inimestele, kes pole Euroopa territooriumil, kuid on riigi jurisdiktsiooni all. 13
ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja julgustamine (ÜRO põhikirja artikkel 1) New Yorgi konventsioon aastast 1954 (ÜRO) Teema 6 Euroopa Liidu Inimõiguste Harta aastast 2000 Teema 7 Euroopa sotsiaalharta Kõik euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis puuduvad sätted majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste kohta on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas ja selle lisaprotokollis Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Teema 9 Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Piinamisvastane komitee Naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Lapse õiguste komitee Võõrtööliste komitee OSCE ja inimõigused OSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (Organization for Security and Cooperation in Europe)
Kas töötaja huvidega on arvestatud? Peab kontrollima kuivõrd erakorraline asjaolu see oli. Kui asud keldrikorrusel saab selliseid asju ennetada. Samuti vihma sajas juba mitu päeva, mistõttu ei ole erakorraline asjaolu. Töötaja võis keelduda, kuna tegemist ei olnud erakorralise asjaoluga, seda oli varem juhtunud, tööandja oleks võinud ise sinna jääda ja nt mingi remondimehe kutsuda. Laps ei saa lasteaeda jääda. Lapse heaolu on väga oluline! Euroopa Sotsiaalhartas kirjas, et laps kaalub üle tööandja ettevõtlus ja ärilise huvi. Sellisel juhul ei saa ületunnitööd nõuda (TLS § 44 lg 5 järgi): - rasedalt - rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajalt Erakorralise ületunnitöö puhul tuleb järgida tööaja piiranguid: § 46 (üldine tööaja piirang), § 51 (igapäevane) ja § 52 (iganädalane). (TLS § 44 lg-d 4-5) 7. Kui palju ületunde tohib töötaja teha päevas ja nädalas tulenevalt TLS §-dest 43, 46 ja 51?
kohustust ning töötada välja üleriigiline abistamissüsteem lapsohvritele. Viimane tegevus aitab ära hoida ohvrist väärkohtleja kujunemist. Tõhustada tuleb laste vastu toime pandud vägivallajuhtumite uurimist, sh luua lapsesõbralikud ülekuulamisvõimalused, koolitada regulaarselt alaealistega tegelevaid õiguskaitseasutuste töötajaid ning pakkuda neile metoodilist tuge (Vägivalla vähendamise... 2010). Tähtsaks põhimõtteks on Euroopa sotsiaalhartas esitatud artikkel 17, kus sätestatakse laste ja noorte õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset. Eesmärgiks on tagada laste ja noorte õigus kasvada üles keskkonnas, kus neil on võimalused oma isiksuse ning füüsiliste ja vaimsete võimete täielikuks arenguks. Eesmärgi täitmiseks tuleb rakendada sobivaid meetmeid hoolduse, abi, hariduse ja väljaõppe tagamiseks; kaitsta lapsi ja noori hooletussejätmise, vägivalla ja ekspluateerimise eest ning
annaabi.ee 
