· F40.01 Agorafoobia paanikahäirega Sotsiaalfoobia Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti. Sotsiaalfoobia tagajärjeks on tavaliselt teatud sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Esineb võrdselt nii meestel kui naistel (M=N). 2.1 Kulg · algus noorukieas. · adekvaatse abi puudumisel võib muutuda krooniliseks. · sotsiaalfoobia võib olla piiritletud või difuusne. Sotsiaalfoobiad on tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega. Kaebustes võivad sageli esiplaanil olla ärevuse somaatilised sümptomid, mida patsient võib teadvustada primaarsete probleemidena: · punastamine, · kätevärin, · iiveldustunne, · sagedane tungiv urineerimisvajadus. · ärevuse sümptomid võivad areneda paanikahoo sarnaseks hooks · vältimine on sageli väljendunud ning äärmuslikul kujul viib täieliku sotsiaalse
seda seisundit üldistunud sotsiaalfoobiaks (Bourne, 2007:29) Kuigi sotsiaalärevus on laialt levinud, pannakse ametlikult sotsiaalfoobia diagnoos vaid sel juhul, kui teatud olukordade vältimine segab tööd, ühiskondlikku tegevust või olulisi suhteid ja/või põhjustab märkimisväärseid kannatusi. Nagu ka agorafoobia puhul, võivad sotsiaalfoobiaga kaasneda paanikahood, kuigi paanika on seotud rohkem piinlikkus- ja häbitundega kui piiratuse või lõksusoleku tundega. Sotsiaalfoobiad kalduvad ilmnema varasemas eas kui agorafoobia ning võivad alata hilises lapsepõlves või noorukieas. Tihti ilmnevad need ujedatel lastel ajal, mil nad peavad kokku puutuma eakaaslaste suurenenud survega koolis. Tavaliselt püsivad need foobiad läbi noorukiea ja varase täiskasvanuea, kuid hiljem nende raskusaste enamasti väheneb (Bourne, 2007: 29-30) 8 1.3.3 Spetsiifiline foobia
annaabi.ee 
