Babüloonia Hammurabi seadusekoodeks rajab esimesed adoptsiooniametid rohkem kui 4000 aastat tagasi. Piibel viitab adoptsioonile, nagu ka vana Rooma tsiviilseadus, ning ka vanadel hispaanlastel oli adoptsiooniseadustik. Kanadas on igas provintsis olemas vastav seadusandlus. Statistika näitab, et umbkaudu 48% lastest, kes on antud adopteerida, lapsendatakse sugulaste ja 52% mittesugulaste poolt. Mittesugulaste poolt lapsendatud lastest 61%-le on määratud vanemad sotsiaalasutuse poolt ja 39% on lapsendatud iseseisvalt. Tänapäeval on lapsi adopteerida igatsevaid perekondi rohkem kui adopteeritavaid lapsi, nii et mitte ükski laps ei pea jääma ilma koduta. Suurim nõudmine ja kõige pikem ooteaeg - mitmeid aastaid - on tervete beebide järele. Terveid lapsi adopteerida tahtvatele peredele, kus juba on vähemalt kaks last või kes on ise võimelised last saama, ollakse sunnitud ära ütlema. Adopteerida antavaid lapsi on nii vähe, et
Ühises puhketoas saab lugeda raamatuid ja vaadata telekat aga enamus korterites on inimestel endal telekas olemas. Sotsiaalmajas on ka kriisituba kus saab elada kolm ööpäeva. Süüa tuuakse elanikele haiglast esmaspäevast reedeni mis maksab 1,6€ portsjoni kohta, aga kui inimesel on pension alla 300€ siis on toit poole hinnaga. Nädalavahetusel toitlustus puudub. Asutuses töötab 4 töötajat, nende hulgas hooldustöötajad, sotsiaaltöötaja ja tegevusjuhendaja. Sotsiaalasutuse eesmärk pole nende eest kõik ära teha vaid pigem neid aidata, suunata ja õpetada kuidas hakkama saada igapäevaelus. Sellega tegeleb tegevusjuhendaja. Sotsiaalmaja keldrikorrusel on kodutute varjupaik. Kodutute varjupaigas saavad oma öö mööda saata need inimesed, kes mingitel põhjustel on jäänud ilma elukohata. Lisaks öö veetmisele voodis ja linade vahel saab abivajaja end kohapeal pesta, vajadusel antakse kasutatud riideid ja esmatarberavimeid. Olemas pliit, külmkapp.