tõusuteel ning elukeskkond elamisväärne? Tihti mõeldakse vaid hetke olukorrale, suutmata tegutseda tuleviku huvides. Iga inimene peaks oma tänaste tegemistega panustama tulevikku, mitte elama kunagise Prantsusmaa kuninga Louis XV sõnade järgi “Peale meid tulgu või veeuputus.” Majanduse arengu nimel tuleks kõigil töövõimelistel inimestel käia tööl, mitte minna lihtsamat teed pidi ning elatuda vaid sotsiaalabist ning töötukassa rahade eest. Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis omakorda riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Maailm ei ole kunagi olnud aus, ei ole seda praegu ja ei ole ka tulevikus. Arenenud riigiks nimetatakse just ühiskonda, kus inimeste elatustase on võimalikult stabiilne ja selle nimel tulebki tööd teha ja vaeva näha. Peale majanduse arengu on elamisväärseks eluks vaja ka keskkonna eest hoolt kanda
ette muudatusi, tänapäeval on ennast panustada lihtne kui riigikord on demokraatia. Nii võime olla kindlad, et vastutavad isikud on usaldusväärsed ning endal valitud. Võrreldes kuningavõimuga kus teada on, et võmule jääbki alatiseks vaid üks suguvõsa. Tuleviku heaolu nimel peaksime suutma säilitada rahvavõimu. Majanduse arengu nimel tuleks kõigil töövõimelistel inimestel käia tööl, mitte minna lihtsamat teed pidi ning elatuda vaid sotsiaalabist ning töötukassa rahade eest. Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis edendab riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Peame aru saama, et asjadele on vaja ise käsi külge panna mitte lasta masinatel kõike üle võtta. Tehased ning tööd lähevad järk-järgult üle masinatele, sest nii on kiirem, efektiivsem ja täpsem. Sellega ei tohiks leppida, sest kui
vaid 1%. Metsa on 8-9%, kõrbe 15-35% riigi aladest. Kasvatatakse hobuseid, veiseid, jakke, lambaid, kitsi, baktria kaameleid ja pisut ka põhjapõtru. Umbes 80% Mongoolia elanikest järgib tiibeti-mongoli samanistlik-tantristlikku budismi , ülejäänud 5% on moslemid (peamiselt kasahhid) ja 5% kristlased . Umbkaudu 10% väidab end olevat ateistid . Keskmine eluiga on 64-67 aastat, kirjaoskus 83%. Üle 200.000 inimese elab allpool vaesuspiiri, ligi 350.000 inimest elab sotsiaalabist. 70% elanikest on alla 30-aastased. Kasutatud informatsioon: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DEDCE6830ABF9AF5C22571E60066DB66 http://www.bcoleman.org/mongolia/jpgs/mongolia_map.jpg http://miksike.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Mongolia.gif http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoolia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:ClimateUlaanbaatarMongolia.PNG http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://ancienthistory.about
Eestis kuuluvad sinna arstid, kohtunikud, juristid, teadlased, IT-spetsialistid, õpetajad jne. Samuti ka mõned ametnikud, juhid, väikeettevõtjad. 3. Alamklass – sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa elab juba täielikus vaesuses. Raske ots-otsaga kokku tulla. Eestis kuuluvad sinna pensionärid, lihttöölised, teenindustöötajad, kelle amet ei vaja erilist haridust ja ettevalmistust. Alumisse ossa kuuluvad kodutud ja töötud, kes elavad riigi antud sotsiaalabist. Kihistumise mudelid: 19. sajandil (A)- *Kõrgklass - ühiskonda valitseb väikesearvuline rikas eliit (aadlikud, rikkad linnakodanikud) *Keskklass - üsna nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses (talupojad, vaesed linnakodanikud) 20. sajandi alguses (B)- Keskklassi osakaal tõusis, kuid suur osa ühiskonnaliikmetest kuulus alamklassi (töölised ja töölisklass). (Tänapäeval nt Ladina-Ameerikas, arengumaades) Tänapäev (C)-
kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Eesti keskklassi esindajad töötavad erinevatel aladel spetsialistidena-nt arstid, kohtunikud, õpetajad jne. Keskklassi kuuluvad ka mõned heade kutseoskustega võrdlemisi kõrge palgaga oskustöölised. ALAMKLASS: kuuluvad madalapalgalised, pensionärid (mitte kõik), alamklassi kõige alumisse ossa kuuluvad inimesed kellel pole üldse püsivat sissetulekut või isegi püsivat elukohta (töötud ja ka kodutud, kes elavadki ainult riigi antud sotsiaalabist) Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla. Ühiskondlik jaotus klassideks põhineb ennekõike majanduslikel alustel ehk inimeste jõukustasemel. Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise nim sotsiaalseks mobiilsuseks. Kihistumine Eestis: Eestis on siisetulekute erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel märkimisväärsed Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine
Edasi muutusidki sotsiaalse kapitali jm teooriad populaarseks. Inimesed ei kasuta ära turu (tööjõuturu) võimalusi ja see on nende süü. Robert Putnam i “Bowling alone” anti sotsiaalsele kapitalile tänane sisu –suhted inimeste vahel, koostöövõime ja sidusus indiviidide, gruppide ja ühiskonna tasandi Alamklassi teooria: Teooria pärineb 19 sajandist, H.Methew, 1980. aastatel arendas edasi C.Murray Tööturuga mitteseotud, elavad sotsiaalabist Suurem deprivatsioon (tõrjutus) kui töölisklassil Spetsiifiline subkultuur – seotud mõne rassi või grupiga Sotsiaalabist elatujad, kriminaalid, väikesulid (k.a. koolist puudujad), kriminaalne majandus, alkohoolikud, shopping bag ladies, psüühiliselt haiged jt. Kultuurilise deprivatsiooni teooria: Pärineb Inglismaalt Seletab vaesust jm. probleeme puudustega sotsialiseerimisel
Ohustatud perekonnad Alkohol Laste kuritarvitamise protsent on suurem perekondades, kus Laste käitumisprobleemide tekkimise üheks riskiteguriks on Saksamaal tuleb samaaegselt ette mitmeid sotsiaalseid probleeme (t öö- vanemate alkoholi ja uimastite tarvitamine. Alkoholism on on ligemale 2 Siin esineb tus, sõltuvus sotsiaalabist, alkoholi- ja uimastite kuritarvitami- väga tõsine probleem. Juba kaheksakümnendate aastate lõpul miljonit sageli ne, halvad elamistingimused), samuti peredes, kus lapsi kas- alkohoolikut. arvati tollases Saksamaa Liitvabariigis olevat ligi 2 miljonit al- kuritarvita vatab vaid üks vanematest
annaabi.ee 
