Sotsiaaltoetused Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni.
naised elavad tervislikumalt. 7.Probleemid seoses rahvastiku vananemisega. muutused toimuvad nii tervishoius, sotsiaalhoolekandes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne.Eakate inimeste tervis pole enamasti nii tugev kui noortel, seega on oodata arsti-ja hooldusteenuste vajaduse suurenemist ja arstimite tarbimise kasvu, suurenevad kulutused sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine, happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise
koduperenaist. Seega ei ole naistel suuri võimalusi konkureerida tööturul, mis on osalt diskrimineerimine. Selle tõttu ei ole riik panustanud riiklikusse lastepäevahoidu, mis teeb elu keerulisemaks üksikemadele. Näiteks üksikema peab suutma käia tööl ja peret ülal pidama aga tööl käimise teeb keerukaks see, et lapsi ei ole kusagile panna. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi sümboliks on solidaarsus. Seega saavad kõik kodanikud riigi poolt sotsiaalhüvesid. Lisaks tasuta sotsiaalabile on veel tasuta haridus ning arstiabi. Selleks, et riigil oleks maksta rohkelt toetusi, on kehtestatud kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on sotsiaaldemokraatliku poliitika eesmärgiks. Riik jagab lastetoetust, olenemata pere majanduslikust seisust. Siit järeldub, et riik on valmis jagama suuri toetusi enda rahvale, kes vastutasuks maksavad riigile kõrgeid makse
- moraaliprintsiibid - loodusõnnetuste ärahoidmine - nakkushaiguste korral Põhilised inimõigused: - õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist - nõuavad majandusliku vabadust - vabakaubandus - toetavad madalaid makse - sots. Baasiks on esindada keskklassi ja kõrgklassi - liberaalide parteid tekkisid 18-19 saj. - 20 saj
Sissejuhatus "Iga vald peab oma sandid ise toitma". Kas see põhimõte kehtib ka tänapäeval? Lahendusi on kindlasti mitmeid ja pidevalt vaieldakse selle üle, milline neist siis see kõige parem peaks olema. Kas panustame rohkem riiklikule sotsiaalabile või lükkame vastutuse koorma rohkem inimese enda õlule? Selge on see, et erinevates riikides on erinevad võimalused. Siin mängib suurt rolli riigi majanduslik tase ja vaieldamatult ka rahva kultuuriline taust. Juba sajandeid oli traditsiooniks, et abivajajate eest hoolitsesid eelkõige tema perekonna liikmed. Siis oli igaühe enda mureks, et tal oleks piisavalt tugevaid järglasi, kes teda vajadusel hiljem aidata saaksid
ning koheselt teatud osas abistada. Näideteks võib tuua supiköögi olemasolu, tasuta riiete jagamist või abivajaja võimalust vestelda inimestega, kes tõeliselt kuulavad. Nõustus ka uuringus osalenud linnavalituse spetsialist, et kogudus on jäänud silma just inimliku suhtumisega ja et kiriku mõju võib inimest distsiplineerida. Uuring toob välja, et ilmalikul sotsiaaltööl oleks nii mõndagi kristlikust sotsiaaltööst õppida ning lisaks vältimatule sotsiaalabile, pakub kirik ka abivajajate suunamist õigetesse kohtadesse, lastehoiu teenust ning vaimseid väärtusi. (Toplaan, 2014) Heaks näiteks kodanikuaktiivsusest ja üks viis sotsiaalsüsteemi arendamisest, on erinevad külaseltsid, kes vastavalt oma elanikkonna vajadustele ja huvidele mõtlevad välja abistavaid tegevusi. Näiteks Sadala külaselts pakub oma eakatele jututoa võimalust, kus käiakse koos suhtlemas ja korraldatakse koos üritusi. Samuti tegutseb kohvik ja pakutakse pidulaudade
vaeste lastel kehvem arengukeskkond, suurem tõenäosus et võimed jäävad välja arenemata ja üksikisikuliselt tähendab see piiratud valikuvõimaluste tunne loob teise järgu inimese tunde, Isiksuse kasv on emotsionaalsetel põhjustel pidurdatud, Põlguse talumine endiste vaeste poolt loob alaväärsustunde. 3. Inim- ja sotsiaalõigused õigused, millest peab sotsiaaltöötaja oma töös lähtuma (õigus sotsiaalabile, emade ja laste õigus sotsiaalsele ja majanduslikule kaitsele, õigus elule, õigus inimväärsele kohtlemisele, sõnavabadus jne.) 6 1. Sotsiaaltöötaja tegevus kohalikus omavalitsuses arvestuse pidamine vallas elavate puudega inimeste, pensionäride, töötute, paljulapseliste, üksikvanemaga ja väikeste lastega perede kohta. Abivajajate hooldamine. Töötute hädaabitööde korraldamine, töötute töö juhendamine. Turvakodu ja
Sellega inimesed saavad ka samasugused õigused nagu kõik teised kodanikud. Euroopa Ühenduse üliõpilased saavad samad õigused ja hüvitised nagu kõik üliõpilased- residentid, välja arvatud juhul kui kasu/hüvitis on selgesõnaliselt vabastatud võrdse kohtlemise põhimõtest nagu on sätestatud direktiivis 2004/38/EC. Direktiiv 2004/38/EC artikkel 24 punkt 2: «Erandinda lõikest 1 ei ole vastuvõttev liikmesriik kohustatud tagama õigust sotsiaalabile elamisperioodi esimese kolme kuu jooksul või, kui see on asjakohane, artikli 14 lõike 4 punktis b sätestatud pikema ajavahemiku jooksul, samuti pole ta kohustatud enne alalise elamisõiguse omandamist andma stipendiumide või õppelaenudena toimetulekutoetust õpinguteks, sealhulgas tööalaseks koolituseks, muudele isikutele kui töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, sellise staatuse säilitanud isikutele ja nende pereliikmetele.»
parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule.
parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna → pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid → poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv → peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine → selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke → paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud → rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule.
raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral. 2. Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sot siaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt. 3. Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Artikkel 35 Tervishoid Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel
toonud välja omapoolsed soovitused probleemi lahendamiseks. 2 Pensionikogumine ja töötajate vaba liikumine Väga paljud Lääne-Euroopa riigid on viimastel aastakümnetel kogenud suurt immigratsiooni ning välismaal sündinud residentide sisserändamist. Nendes riikides on väga kõrgelt arenenud sotsiaal hoolekandesüsteem ja toetused, millele kulub suur osa sisemajanduse kogutoodangust. Immigrantidel on tihti õigus sotsiaalabile ning hiljem kui nad ka ise tööle saavad, hakkavad ise omakorda oma töötasust sinna süsteemi panustama. (Ulrich, 1994) Sisuliselt on mõju vastastikuselt positiivne, sisserännanu saab parema elu ja töötasu ning samas makstud maksudega panustab residentide sotsiaalhoolekandesse ja pensionituludesse. Arvestades Euroopa rahvastiku vananemisega on palgatöötajate sisseränne tänastele pensionäridele pensionide maksmist arvestades suur pluss
Alkoholi mõju tervisele. Allikas: ( Autor Teadmata) 13 6. ENNETAMINE Alkoholipoliitikas on riikidel põhiliselt neli strateegilist huvi. Nendeks on rahaline, majandusliku arengu kasv, avaliku korra ja turvatunde tagamine ning elanikonna hea tervis ja reproduktiivsus. Eestis on esimsel kohal rahaline huvi, sest sissetulek alkoholi müügist on oluline tuluallikas. Kahjuks on alkoholi kuritavitamisega seotud kulutused tervisehoiule, sotsiaalabile, kuritegevusega seotud kahjud kümneid kordi suuremad kui alkoholi müügist saadavatest tuludest (Sisekaitseakadeemia, 2004). Eestis on ühed kõrgemad tarbimismaksud Euroopas, näiteks on alandatud tööjõumakse ja tõstetud alkoholiaktsiise (Kaarna & Võrk, 2010). Sellise poliitika tegemine võib põhjustada jällegi varimajanduse ohtu ning riik võib vajada oluliselt rohkem ressursse selle haldamiseks. Maailma terviseorganisatisooni esindaja Jarno
i t ja j valitsuse lit kulutuste k l t t vastavat vähenemist põhjustab SKP kasv? Seda nimetatakse automaatsete fiskaalstabilisaatorite toimeks. 38. Kui SKP kasvuga kasvab maksude laekumine ja vähenevad valitsuse kulutused sotsiaalabile siis siis, seda: a) suurem on multiplikaator; b) väiksem on b) väiksem on multiplikaator multiplikaator;Mida madalam on multiplikaator, multiplikaator. multiplikaator seda stabiilsem on majandus. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 39. Kui tulumaks on progressiivne, ceteris paribus, siis SKP tõus põhjustab multiplikaatori väärtuse: a) tõusu;
1970.aastatel olid enamikus Lääne- Euroopa riikides võimul sotsiaaldemokraadid (nt Saksamaa Liitvabariigis 1969-1982; Suurbritannias Tööerakond 1964-1970 ja 1974-1979), kelle poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv. 1970.aastatel tabas peaaegu kõiki demokraatlikke lääneriike majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine. Selle põhjuseks oli eeskätt naftahindade järsk kasv ja rahanduskriis ning osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile. 1980.aastatel toimus demokraatlike lääneriikide poliitikas pööre paremale. Sellele aitasid kaasa majandusprobleemide venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide (e rohelised) teke, mis said enesele osa seni sotsiaaldemokraatidele läinud valijate hääli. Paljudes riikides tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde.
kodakondsusele. Põhiõiguste ja vabaduste sisene klassifikatsioon võib tuleneda erinevatest teoreetilistest lähenemistest. Põhiseaduslike kodanikuõiguste ja vabaduste näitena võib tuua õiguse elule, diskriminatsiooni keelustatuse selle erinevates vormides, õiguse riigi ja seaduse kaitsele jne. Põhiseaduslike inimõiguste näitena võib tuua igaühe õigust eneseteostusele, perekonna asetus riigi kaitse alla, igaühe õiguse tervise kaitsele ja riigi sotsiaalabile, õigusele valida tegevusala, õiguse haridusele ja loomingule jne. 20.Üksikisiku kohustused riigi ees. PS §53, 54 ja 55 kohaselt on selleks säästev suhtumine loodusse ja ustavus põhiseaduslikule korrale. Kui Eesti Vabariigi kodanikud peavad olema ustavad põhiseaduslikule korrale, siis Eestis alaliselt asuvad jt. välismaalased peavad järgima põhiseaduslikku korda. 21.Õiguste ja vabaduste piirangud. PS §10 ja 11 kohaselt ei tohi õiguste teostus piirata
Mõnes mõttes sinisilmne seisukoht, kui riik seisab kadumiste taga, siis on ebatõenäoline, et ta hakkaks uurima enda korraldatud kadumisi. · Kohustus uurida kahtlasi surmasid. Nt isik kaob ära varasema poliitilise meelestatuse tõttu. Õigus elule laiendavad tõlgendused · Sotsiaalne lähenemine ütleb, et õigus elule sisaldab õigust toidule, õigust asjakohasele meditsiini- ja sotsiaalabile. Riik peab tegema midagi enamat, sest inimesel peavad olema ka võimalused elus püsimiseks. · Patsifistlik lähenemine selle pooldajad väidavad, et kuna inimesel on õigus elule, siis igasugune relvakonflikt on õigusvastane. Lähenemine on naiivne. Genotsiidiks on rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise grupi kavatsetud osaline või täielik hävitamine järgmiste tegudega: · Tapmine · Tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamine
sotsiaalsed õigused. Avaartiklid käsitlevad inimväärikust, õigust elule, isikupuutumatusele ning sõna- ja südametunnistuse vabadusele. Solidaarsust käsitlevas jaotises on uuenduslikult ühendatud sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, näiteks: õigus streikida; töötajate õigus olla informeeritud ja ära kuulatud; perekonna- ja tööelu kokkusobitamise õigus; õigus tervishoiule, sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalabile kogu Euroopa Liidus. Hartas propageeritakse ka meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ning käsitletakse muid õigusi, näiteks isikuandmete kaitset, eugeeniliste toimingute ja inimese reproduktiivse kloonimise keeldu, laste ja eakate õigusi ning õigust heale haldusele. IV. Euroopa tähendab haridust ja kultuuri Ühtekuuluvuse ja ühise saatuse jagamise tunnet ei saa kunstlikult luua. See saab tekkida ainult
(vaesus,tööpuudus,tervishoid,keskkonnakaitse). Võrdsus inimestele vahel. Sotsiaalkaitsesüsteeme jagatakse kolme mudeli alusel: 1. Liberaalsed sotsiaalkaitsesüteemid- rõhutab turumehhanismide toimimist ja isikute enda vastutust riskide vastu kindlustamisel,viimane riigi roll. 2. Konservatiivne sotsiaalkaitsesüsteem- rõhutab perekonna vastutust ja töösuhete olulisust. 3. Sotsiaaldemokraatlik sotsiaalkaitsesüsteem- õigus sotsiaalabile. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb riigi õigus ja kohustus põhiõiguste piiramisel arvestada sotsiaalsete ksüimustega. 2.5 RAHVUSRIIK Rahvusriigi põhimõttele tugunedes võib seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku identiteeti. (eesti keel) 2.6 MUUD PRINTSIIBID 2.6.1 Vabariik Vabariigile vastandub formaalselt monarhia, mis on päritav. Sisulise tähenduse kohaselt, vastandub vabariik võimuriigile, eelkõige diktatuurile. 2.6.2 Unitaarriik
(vaesus,tööpuudus,tervishoid,keskkonnakaitse). Võrdsus inimestele vahel Sotsiaalkaitsesüsteeme jagatakse kolme mudeli alusel: 1. Liberaalsed sotsiaalkaitsesüteemid- rõhutab turumehhanismide toimimist ja isikute enda vastutust riskide vastu kindlustamisel,viimane riigi roll. 2. Konservatiivne sotsiaalkaitsesüsteem- rõhutab perekonna vastutust ja töösuhete olulisust. 3. Sotsiaaldemokraatlik sotsiaalkaitsesüsteem- õigus sotsiaalabile 2.19 Unitaarriikluse printsiip •Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus (PS §2 lg 2) Keelatud on föderatsiooni moodustamine. •PS ei luba Eestis moodustada osariike, liidumaid, autonoomseid territoriaalüksusi Rahvusriigi põhimõttele tugunedes võib seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku identiteeti. 3 III LOENG
kätte, mitte anda arstiabi ja haridust? Seda saab mõista kui diskrimineerimisvolitust. Abist ilma jätmist ei pea põhjendama, sest põhiseadus ju lubab diskrimineerida. Õigusteoreetiliselt probleemne konstruktsioon. Need on ikkagi kõigi õigused, igaühe õigused. See on segane ja kaheldav valdkond. EL kodakondsuse aspekt. Kas § 28 valdkond kuuluv EL pädevusse? Kui jah, siis võivad kõik EL vaesed siia tulla ja neil on õigus sotsiaalabile. Kui ei, mida ta ilmselt hetkel ka ei kuulu, kuna aluslepingus on öeldud, et riigid hoolitsevad ise oma sotsiaalsüsteemide eest, saabki seda õigust piirata kõigi väljastpoolt tulijatega. See on riigi majanduslik probleem. Päris täpselt ei teagi, mis ta siis on. See on sügavalt probleemne ja vähe teoriseeritud valdkond. · Eestlase omadus · Vanema omadus § 27 lg 3 ja § 37 lg 3. Kes on vanemad? Bioloogiline ema ja isa. Vähemalt siis, kui neil on üks leibkond
samuti tutvustatakse isikule tema õigusi ja kohustusi ning seejärel paigutatakse isik vastuvõtuosakonda, kus tema jälgimise tulemusena koostatakse individuaalne täitmiskava. Vastuvõtuetapile järgneb põhietapp, mille eesmärgiks on kinnipeetava individuaalse täitmiskava kui resotsialiseerumisprogrammi ellurakendamine. Kõige üldisemalt kujutab põhietapp endast vangla igapäevast elukorraldust. Etapi käigus keskendutakse haridusele, tööle, sotsiaalabile ja kinnipeetava vanglavälisele suhtlemisele. 25 Vastavalt vangistusseadusele on kinnipeetaval võimalik oma vanglaväliseid suhteid hoida kasutades selleks nii lühiajalisi, kui ka pikaajalisi kokkusaamiseid, samuti telefonikõnesid ning kirjavahetust. Lisaks on kinnipeetaval võimalik end kursis hoida vanglavälise eluga lugedes ajalehti ja ajakirju või jälgides raadio- ja televisioonisaateid. Viimase ehk vabastamisetapi põhiülesandeks on
sotsiaalabi, seda ka töötuse, invaliidsuse jms korral. Heaoluühiskond on kapitalistlik turu- majanduslik ühiskond, kus eraomandi tegevusse sekkub riik. Sotsiaalsed garantiid on ka vähe kindlustatud kihtidel. Heaoluriik ei suuda vaesust täielikult likvideerida, kuid annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde. Heaoluühiskonnast ja -riigist räägitakse valdavalt kui majanduslikust, ideoloogilisest ja sotsiaalabile rajatud sotsiaalsest organismist. Peale reaal- sete võimaluste on heaoluriigis tähtis usk õiglasse ühiskonnakorraldusse, sellesse, et valitsus tegutseb oma kodanike huvides. Selline veendumus parandab (riigi) sotsiaalset kliimat ja annab inimestele vajaliku kindlustunde. See omakorda orienteerib inimesi maksimaalselt tegutsema oma reaalsete võimaluste ja vajaduste piires, mitte kurtma selle üle, et keegi on temast rikkam või et valitsus on paha.
annaabi.ee 
