minema. Tragöödia ,,Boriss Godunov" Puskinit huvitab endiselt rahvas ja käitumine. Innustust oli saanud Shakespeare'i tragöödiatest. Uuris ka vene ajalugu. Tegevus toimub 16. ja 17.saj vahetusel. Tsaar Fjodor on surnud. Tekkinud oli võimuvaakum polnud järeltulijaid ja oli noor vend Dimitri. Aga kuna Dimitri sureb siis rahvas valib Boriss Godunovi. Ta oli bojaar (kõrgaadlik). Ta on väga hea tsaar. Jagab näljastele leiba, ehitab kodututele maju. Tegeleb sotsiaalabiga. Vaatamate tema headele tegudele ei leia ta rahva poolehoidu, sest rahvasuus käib jutt, et ta ei saanud troonile ainult tänu sellele, et ta oli tapnud noore Dimitri. P uurib, rahva käitumist. Tõukab BG eemale. Ei võta BG heategusid vastu. Näha on rahva moraalne hukkamõistmine. BG ei võida rahva poolehoidu. Rahval on suured nõrkused rahvas on väga kergesti manipuleeritav. Ilmub välja vale Dimitri. Saab võimule.et tsaariks saada , tuleb ta korraldada BG poja surm. 14
3) õigusjärgsed ja majanduslikud- mille täitmist ühiskond nõuab. Reaalses elus valitseb nende kolme kohustuste liigi vahel dünaamika. See, mida vanasti paremad ettevõtted oma töötajaile või ühiskonnale annetasid heategevuse näol , jõuab nüüd jõukates riikides inimesteni maksusüsteemi vahendusel. Kui aga needsamad riigid vaesuksid, muutuks tõenäoliselt ka ettekujutus sellest, mil määral peab riigi elanikkond olema seadusliku sotsiaalabiga kindlustatud. Filantroopilisi ja eetilisi kohustusi ei saa ühiksond eraettevõttele kohustuslikuks teha, seda saab ettevõttelt vaid soovida ja oodata, nt loota, et ettevõtja ei kasuta ära seadustes esinevaid lünki või vigu, vaid järgib seaduse puudulikkusest hoolimata üldlevinud hea käitumise norme (tavasid). Järelikult võib öelda et, eetiline käitumine on hea käitumine vastavalt seadustele ja ka üle seaduslike normide. 11. Sekretäri eetikakoodeks Sekretär on:
Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara. Pilet 3. 1) Kirik varakeskajal ( 1 ) Kristlus oli põrandaalune religioon. Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda. 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Kirik tegeles sotsiaalabiga ( aitas vaeseid, orbusid, kodutuid, leski, hoolitses haigete eest ) Kirik oli ka antiikkultuuri säilitaja. Samuti andis kirik ka haridust. Kirikuhoone oli varjupaigaks paljudele. Kiriku hierarhiaks nimetatakse allumisvahekorda. Kõige tähtsam oli paavst ( paavstiks peetakse Peetrust ). Paavstile allusid peapiiskopid, neile omakorda piiskopid ( ülevaatajad ) ja neile preestrid. Igas kirikus oli oma preester. Kirikukogul oli organ, mis võtab vatsu kirikuga seotuid otsuseid
Gildid ja tsunftid pidid oma sõjaüksuse välja panema. Neil oli ühiskassa, mille abiga vajadusel liikmeid toetati. Tsunftidel oli kindel arv käsitöömeistreid, rohkemat arvu ei lubatud. Väljaspool gildi või tsunfti polnudki võimalust käsitöö või kaubandusega tegeleda. Tsunftide elukorraldus oli reglementeeritud, mida reglementeeris skraa. Reglementeeriti tootmist tohtis toota ainult selles ulatuses nagu skraa ette nägi. Tsunft kontrollis ka kvaliteeti. Tsunft tegeles sotsiaalabiga. 17. Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal Ristiusk kujunes välja ajaarvamise vahetusest 1. sajandini. Ristiusk levis Rooma riigis 313 kuulutati see kõikide teiste uskudega võrdseks Rooma riigis. 4. sajandi lõpus kuulutati ristiusk ainukeseks usuks Rooma riigis. Germaanlaste hõimud tutvusid ristiusuga. Seeläbi võtsid ka nende valitsejad ristiusu vastu. Ristiusk oli fenomenaalne, sest lubati võrdsust nii elades kui ka teispoolsuses. Frankide puhul
annaabi.ee 
