Motoorne areng Kõnnib trepist üles, astudes kord parema, kord vasaku jalaga Hüppab põrandalt üles Seisab üksinda paremal ja vasakul jalal Hüppab põrandalt üles Õõtsutab jalga, et palli lüüa Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab Sotsiaaalne areng Teab oma nime Tunneb end ära peeglis Õpib mängima ja tegutsema omaette Lepib täiskasvanu eemaldumisega Jäljendab täiskasvanut ja tahab teda aidata Harjutab eneseteenindamist ja saab lihtsamate toimingutega ise hakkama Palub, tänab ja tervitab Vaimne areng Kuulab juttu Näitab arusaamist sõnadest Esitab küsimusi Kasutab lauset, mis koosneb kolmest sõnast Kasutab minevikuvormi Jätab meelde geomeetrilised kujundid Võrdleb suurusi Loendab numbreid
kommunikatsioonitehnoloogi a arengut, standardite muutumist, uusi tehnoloogiaid ja tootlikkuse tõusu. Tehnoloogia, mis ettevõtetes aitab tootlikkust tõsta, ei ole väga kõrgelt arenenud. Sotsiaaalne keskkond Paljudel erialadel napib demograafiline seisund, adekvaatse ettevalmistuseg religioossed iseärasused a tööjõudu. Sissetulekud on võrreldes Euroopa keskmisega madala mad Poliitiline keskkond Keskkvalitsuse sekkumine seadusandlus, majandusse
SOTSIALISEERUMINE Protsess, mille vahendusel õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslikud ja aktiivsed liikmed. Sotsialiseerumise käigus õpitu internaliseerub- põimub personaalsesse Kalle Küttis 2011 28 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia identiteeti või "mina"sse sellisel määral, et muutub isiksuse osaks. Sotsiaaalne kompetentsus- oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalselt kompetentsed on võimelised mõistma ja ette aimama, mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid toimima, et nende käitumine vastaks teiste ootustele. Sotsiaalne kompetentsus on võime suhelda teiste inimestega kasulikult, abivalmilt ja toetavalt, ilma et see ohustaks isiksuse iseseisvust või enesemääratlust. Emotsionaalne intelligentsus. 3. ISIKSUSESISESED PROTSESSID.
natukene pahurad v oleme väga agressiivsed. o valents – kas on positiivne v negatiivne. 38 LÄÄNELIKULE TÖÖKESKKONNALE OMASED EMOTSIOONID Viha (anger) – keegi kipub kahjustama mind, minu minapilti minu omandit. Esmane reaktsioon nendes olukordades, kus mind ei kohelda õiglaselt, v minu sotsiaaalne tähtsus seatakse küsimärgi alla (ah ole vait, mida sa ka 39 tead?!??!?!?!). Mõjub inimestele alandavalt. Tavaliselt vihastatakse juhtide peale.Viha häiib v takistab läbirääkimisi. Ärevus (anxiety) – See on konstruktiivsem kui viha. Tunneme seda, kus tajume ohtu. Mingi asi ohustab minu toimetulekut, minu edu. Ärevus on ebamäärane.
annaabi.ee 
