6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda? Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks. 7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse. 8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist? Mõjuvad negatiivselt. 9. Milline on sotsiaalse kihistumise tase Eestis? Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sellegipoolest ebavõrdsus kahaneb. Eestis pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid kindlasti pole me ka arengumaa. 10. Miks on liigne kihistumine tunnistatud üldiselt probleemiks? Sest ühiskonna kõrgematel positsioonidel on kasutada rohkem ressursse ja mõjuvõimalusi kui
Sotsiaalne erinevus- haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus jm Sotsiaalne kihistumine, näitajateks palk, sissetulek, varanduslik seis,prestiiz Sotsiaalne mobiilsus-indiviidide liikumine ühelt sotsiaalselt postitsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus-liikumine sarnase positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel(nt siirdumine maalt linna v vastupidi,ühest tehasest teise samal ametialal) Vertikaalne sotiaalne liikuvus-liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel(nt müügispetsialisti tõusmine firmajuhiks,oskustöölisest saab lihttööline) Sotsiaalne ebavõrdsus-ühiskonnaliikmete erinevus:kellelgi on midagi rohkem kui teisel nt töö, vaba aeg, raha, teadmised,tervis,tutvuskond, haridus Põllumajandusühiskond (agraar ühiskond)-hõimud jäid paikseks,hakati tegelema karja kasvatuse,põlluharimisega,kujunesid esmased riigid,hiljem arenesid ka käsitöö ja kaubandus
kiidab poissi, et ta on jalgpallis väga hea ja pontsaks poiss püüab edasi üritada. Kiusajad vastavad seepeale,et nii halb ta ka nüüd pole ning võivad nippe näidata, kuidas mängida. See on näide sotsiaalsest intelligentsusest. Selleasemel, et kakelda üritati sõprussuhteid luua. SLAID 3 Sotiaalse intelligentsue koostisosad võib jagada kahte kategooriasse milleks on sotsiaalne teadlikkus ja sotsiaalne osavus. Sotiaalne teadlikkus on see mida tajume teiste kohta kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukate situatsioonide arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad: Esmane empaatia e. teistega koos tundmine, Häälestumine e.täie tähelepanuga kuulamine. Häälestumine on tähelepanu, mis läheb hetkelisest empaatiast kaugemale, jõudes välja täieliku kohaloluni, mis hõlbustab rapportit. Me pakume inimesele oma täit tähelepanu ja kuulame hoolikalt. Püüame teistest aru sada
Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne muutmine, abihäälitsused, sõna lõppude ,,ära söömine"(foneetiline reduktsioon) jne. · Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvusekontrolli välised, raskesti jugitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. (Talleyrand: sõnad on inimesele antud tunneta varjamiseks). 2 peamist mõõtu, millele sotiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale. 1- inimestevaheline domineerimine-allumine ja 2-vaenulikkus-sõbralikkus. · Tüüp (1) tähsitb meile üle domineeriva sõbraliku isiku taju, tüüp(2) meile alluva sõbraliku isiku tajumist, (3) alluva ebasõbraliku taju ja (4) meile vaenuliku ha meie üle domineeriva isiku tajumist. Hea nähtavuse korra võib isiku ära tunda 2km kauguselt.
Silmapaistvamad kantslerid on olnud: · Konrad Adenauer (KDL) 1949.a.-1963.a. (14 aastat) · Helmuth Kohl (KDL) 1982.a.-2000.a. (18 aastat) Riigipeaks on 5 aastaks valitav president, kellel on peamiselt ainult esindusfunktsioonid. SLV-s on mitmeparteiline süsteem, kuid parlamendis on olnud esindatud 5% künnise tõttu (kehtestati 1957.a.) ainult kuni 4 parteid. Sõjajärgsel perioodil on domineerinud kaks parteid: · Kristlik Demokraatlik Liit / Kristlik Sotiaalne Liit (kristlikud demokraadid) - esindavad konservatiivset maailmavaadet · Sotsiaaldemokraatlik Partei (sotsiaaldemokraadid) · Noorsooliikumine: Noorsooliikumine aktiviseerus 1960-ndatel aasatel nagu teisteski arenenud demokraatlikes riikides. Radikaalsemalt meelestatud mässumeelsete poolt loodi vasakäärmuslik organisatsioon Punaarmee fraktsioon, mis üritas terroriga õõnestada kehtivat korda (41 hukkunut). 1980-
katkestustest (lääne eu mõsitmine antiikkultuuri antiik viis l ääneliku ühsikonna mudelini, aga see on vale) *"Ajalool ei ole mõtet" ei saa siduda m õsituslikkusega *selleks on vaja ajalugu vaadata erinevalt tuleb l õpetada inimese vaatamine ajaloo subjektina *ajaloost kõnelemine universaalide keeles *ajaloole keskendumine kui kordumatutele üksiksündmistele *metanarratiivid, ajaloo ülesehitamine *SUURE TEISE kategooriad Zizek sotiaalne fikstioon, mille toime on reaalne, igasugune sotiaalne tasand eeldab tema olmasolu, aga ei koheta teda ennast vaid tema asendajaid (nt meedia: vabaturu positsioonilt jne) *ST on vaadeldav metanarratiivse ühikuna ST taandumine, pole enam sellist keskset metanarratiivi, mis toimub *G. Orwell "1984" *võim, millega peame tegelem oma igapäeva elus, ei asu enam mesist väljapoole, on inimese sees Baudrillard, v õim ei ole enam miski, mida saaks võtta *postmodernsus
annaabi.ee 
