Istusime kõige taha. Meie klassis käib nimelt üks ilus poiss, nimega Chris. Me pidime bussis kõrvuti istuma. Tal polnud tüdrukut, ning me rääkisime bussis koguaeg. Lõpuks suudles ta mind huultele. See oli kohutavalt hea. ,,Kas sa hakkasid mu tüdrukuks?" Küsis ta veidi aja pärast. Ma noogutasin, me jõudsime kohale. Me kõndisime koos ja hoitsime käest kinni. Lõpuks läksin mina tüdrukute garderoobi ja tema poiste garderoobi. ,,See libu sai vist omale poisi!" Sosistasid minu klassi tüdrukud, kellega ma läbi ei saa. Ma ei teinud sellest välja ja läksin oma kapi juurde. Riietusin ennast bikiinidesse ja läksin dushi alla ennast loputama. Hiljem tuli Dini, nimelt mu vastane pesema ja tal oli persevahe paljas. Läksin siis basseinidesse, aga ma ei näinud Chrissi kuskil. Lõpuks nägin teda Dini'ga suudlemas. Kui Chris nägi mind lõpetas ta kohe suudlemise ja hakkas minu poole tulema. ,,Seda mida sa nägid, oli vale!" Ütles ta. ,,Mis asja siin
piltidega raamatu, süütas laes rippuva lambi ja hakkas pilte vaatama. 2. Isa laual, kus tehakse kirjatööd, seisis nägus kristallist vaas, sealsamas lebas värviliste pliiatsite karp, kumm kustutamiseks ja paar pastaga täidetud pliiatsit. 3. Pisike punaste põskedega Mari majast, kus elab naaber, ostis 200 grammi suitsutatud sinki ja pudeli hapuks läinud piima. 4. Uks, mis viis tuppa, oli paokil ja sealt kostis vaikset kõnest tekkivat kõminat. 5. Nukkude jaoks olevas nurgas sosistasid mängimiseks tehtud karu ja kiikumiseks määratud hobune midagi omavahel. Kuidas neid liitsõnu võiks mitme sõnaga väljendada. Kumb variant on meeldivam? mägitee -.......................................... seinakell - .......................................... ......................................................... ............................................................ jalgtee - ........................................... magamistuba - .........
mõtteid ja nippe)Blake`ile. Stark-Alguses oli ta lahke ja abivalmis,kuna ta tahtis lennukit välja tõmmata.Blake ei lubanud seda teha siis muutus ta kurjaks,ülbeks ja lõpu poole lasi Blake`i ja Mirjami nende laulatusel maha,kuna ei kannatanud Blake abiellub tema armastusega. Mulle raamatus meeldis kuidas räägiti kuidas Blake lendas ja lisaks pakkus huvi kui ta oli muutunud loomaks,linnuks.Astusin maja servalt vabasse õhku ja hüljusin seal,rahvas vahtis mind ja sosistasid,kuid ma liikusin edasi tegin ringe ümber majade ja inimeste. Jooksin maja juurest alla jõe poole ja hüppasin vette.Jahedas ja külmas vees võtsid mind vastu vetikad ja mitmed kala parved.Hakkasin ujuma ja otsisin oma käsi ja jalgu,kuid need olid kadunud.Need olid muutunud võimsaks sabaks ja loibadeks.Olin muutunud vaalaks. Mulle ei meeldinud raamatuse et Blake tahtis kõikidega paarituda ja ta lõi troopilisi taimi oma seemepurskega
koerad, kassid, delfiinid. Soov, millegi tundmatu kohta teada saada, on viis õppida eluks vajalikke teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja. Üheks radikaalseimaks näiteks võiks tuua kihlatud paari, kellel oli toimunud nö poissmehe peod. Naispoolel oli tekkinud kahtlus oma partneri truuduses ja lasi teha valedetektori all noormehele uuringu. Pea tunni ajase seansi ajal tegi uurija masina andmete järgi järelduse, et noormees oli tõepoolest olnud truudusetu. Loomulikult tekitas see suure lõhe paari vahel. Mis teeb
Seal oli neil väike klass, 10 inimest. Väikene koht ja kõik teadsid üksteist. Maril oli olnud raske sealt ära kolida, aga isa uus töökoht nõudis seda. Nüüd seisiski ta siin, Tallinna Inglise Kolledzi 10.klassi uksel. Kõik vaatasid teda nagu inetut pardipoega ta hiiresabas pruunide juuste, prillide ja mitte just kõige saledama, aga lühikese kehaga selles imepäraste printsesside maailmas. Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust, aga tüdruku pilk jäi sama ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba kiiremini, mõtles ta. Seal ta oligi, tema uus klassijuhataja. Vanamammi, peaaegu pensioniealine, kuid sõbraliku ja lahke näoga. Mari istus esimesse pinki, mis oli ainukesena tühi.
Midas tahtis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Nii saigi, ta oli rikas, aga ta ei saanud süüa ega juua, läks tagasi B juurde ja see käskis tal pesta Paktolose jões, et sellest vabaneda. Midas sai endale ka eeslikõrvad, kuna hääletas pillimänguvõistlusel Apolloni vastu. Ta varjas neid mütsiga aga ta juukselõikaja, kes sellest teadis sosistas selle saladuse auku ja kaevas augu kinni. Sinna peale kasvasid aga kõrkjad ja tuulega sosistasid ikka kõrkjad : Kuningas Midasel on eeslikõrvad, seega inimesed said ikka teada. See lugu näitas, et tuleb eelistada võimsamaid jumalaid(what ever :D) 19. Mentor Telemachos (Ody poed) usaldas teda Ithaka elanikest kõige rohkem, Athena võttis tema kuju ja julgustas Telemachost minema Nestori juurde, et küsida Ody kohta. 20. Menaadid/bakhandid Viinast hullutatud naised, tormasid mööda metsi & mägesid, lärmasid ja laulsid, seotud olid Dionysosega. 21
alguses Fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. Faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks. Keiser lausus, et usub Mefistofelest, siis kui ta toob rikkused maa alt välja, aga kui ei too, peab ta põrgu minema. Avaras saalis on maskipidu. Faust oli Plutus, kes tegi tulenalja. Iluaed. Faust ja Mefistofeles on keisriõukonnas. Marssal tuleb rõõmusõnumiga, et rahaasjadega on kõik korras. Keiser tahab teada,, kuidas see kõik üleöö juhtus
peavad kõik nii arvama. Siis nõidus Apollon talle eeslikõrvad, et ta tulevikus "veel paremini kuuleks". Midas mässis pea paksu turbanisse, aga lõpuks kasvasid ta juuksed liiga pikaks ja ta pidi teenri neid lõikama kutsuma. Ta ei lubanud teenril kellelegi rääkida, et tal eeslikõrvad on. Teenrile oli see aga liiga raskeks koormaks ning ta kaevas augu ja ütles saladuse sinna sisse. Hiljem kasvasid sinna kõrkjad ja tuules sosistasid need: ,,Kuningas Midasel on eeslikõrvad". Tantalos Tegelased: Tantalos, Zeus, Demeter, preester, Pelops, teised jumalad. Lüüdias valitses vanal ajal ülirikas kuningas Tantalos. Ta oli kutsutud isegi jumalate õhtusöökidele. Ta arvas, et ta on jumal, aga siiski teadis, et ta pole surematu. Ta ei uskunud, et jumalad on kõiketeadjad ja pani nad proovile. Üks poiss varastas Zeusi templist kullast koera ja tõi selle Tantalosele. Järgmisel päeval tuli preester tagasi
naisega aega veetva ametnikuga tülli minna. Selline olukord käiks iga mehe väärikuse pihta. Sissejuhatuses kirjutab autor, et Strutskov tähistab oma sõpradega nimepäeva ning suundub nendega koju sööma, sest naine on selleks puhuks küpsetanud. Sõlmituseks on see, et kui mehed tuppa astuvad, ripub naela otsas kõrge ametniku müts, ametnik Prokatilov on tema majas ning veedab aega tema naisega. ""See on tema müts!" sosistasid nad. "Ta ...on siin?!"" Hirmu ees oma positsiooni kõigutada, läheb Strutskov oma sõpradega hoopis kõrtsi ning jätab naise ametnikuga omapead. Pinge kasvab, kui Strutskov tuleb sõpradega kõrtsist koju tagasi ning kuuleb pealt, kuidas tema naine ja Prokatilov teda taga räägivad, kuid ka see ei pane Strutskovi tegutsema. Veel mitu korda lähevad nad tagasi.
Apollonile teada. Apollon astus Midase juurde ja võttis ta kõrvad pihku ning muutis need eeslikõrvadeks. Kodus sidus ta pähe omale turbani. Juuksed ei mahtunud ära, kutsus teenri ja avaldas saladuse. Teener ei tohtinud saladust avaldada. Te ei suutnud, läks linna taha jõe äärde, kaevas augu ja sosistas sinna auku "Kuningas Midasel on eeslikõrvad". Ajas augu mulda täis. Aasta pärast kasvasid sinna kõrkjad, mis sosistasid seda saladust edasi. Tantalos: Lüüdia kuningas. Temast rikkamat polnud. Tal lubati jumalatega lauda istuda. Ta arvas, et ta ei erine jumalatest millegi poolest. Ta arvas, et on kõiketeadja. Üks poiss varastas Zeusi templist kuldkoera, Tantalos peitis selle oma lossi. Preester läks sinna ning ütles, et valitsejatel pole kombeks mesti lüüa varastajatega, andku kuju tagasi. Tantalos väitis, et temal seda pole. Jumalad teadsid väga hästi, et Tantalos on selle kuju varastaud
Laske meil minna.´´ ütlesid kakas meest mustas inspektor Hermanile. ´´See on vale. See oli mõrv´´ segas Jim ennast jutuvahele.´´Pealegi oli mõrvar samas sõidukis, kui ohver, seega on mõrvar üks meist seitsmest.´´ ´´Ausalt Jim, kuhu sa kadusid?´´ paanitses Ann. ´´Kas see mis sa just ütlesid on tõsi Jim?´´ ´´Mis, Jim?´´ ütles üks mees mustas ja siis hakkasid kõik kohalolijad tema peale vaatama ´´ Ah, ta on see tuntud keskkooli detektiiv Jim´´ sosistasid kõik ümberringi.´´Jaapani politsei päästja.´´ ´´Seega välja arvatud sina ja Ann on mõrvar üks viiest inimesest´´ rääkis Herman Jimmile.´´ Esimeses reas istusid ohvri kaks sõpra, sõber A ja sõber B. Teises reas istusid sina koos Anniga. Kolmandas reas istusid koos ohver ja tema naine C. Ja viimases reas, ohvri taga istusid mehed mustas D ja E. Aga kõik nad olid turvatõkendi all ja ei saanud liikuda. Ainus kes teda tappa sai oli tema naine, kes istus tema kõrval.
ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu faustiga koos põgenema. faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks. Keiser lausus, et usub Mefistofelest, siis kui ta toob rikkused maa alt välja, aga kui ei too, peab ta põrgu minema. Avaras saalis on maskipidu. faust oli Plutus, kes tegi tulenalja. Iluaed. faust ja Mefistofeles on keisriõukonnas . Marssal tuleb rõõmusõnumiga, et rahaasjadega on kõik korras. Keiser tahab teada,, kuidas see kõik üleöö juhtus
ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid kõrvuti majades ning armastasid üksteist, kuid nende vanemad ei lasknud neil koos olla. Nad sosistasid läbi prao seinas, mis nende tube eraldas. Pyramus ja Thisbe leppisid kokku kohtumise öösel mooruspuu all. Thisbe jõudis kohale esimesena ja nägi veriste lõugadega emalõvi ning põgenes. Ta loor kukkus maha ning lõvi rebis selle puruks. Siis jõudis kohale Pyramus, kes oletas verisest loorist, et Thisbe on surnud, ning tappis end oma mõõgaga. Verepritsmed lendasid mooruspuu valgetele marjadele ja muutsid need punaseks. Kui Thisbe tagasi jõudis ja surnud
kastsid kuivanud suud magusa märjaga, meelitasid põgenevat eluvaimu rohtudega tagasi. Ja kondine tont sängi ees peitis nurisedes vikati selja taha, astus iga päev ukse poole, kuni viimaks üle läve õue ja sealt oma koledasse kodusse põgenes. Ühel kenal hommikul lõi paraneja silmad lahti ja nägi otsekohe kaht ilusat silma, mis armsa naeratusega tema üle kummardusid ja kohe ehmudes jälle kadusid. «Ara põgene, ingel!» sosistasid haige huuled. «Oled sa minu Helene?» Ilusad silmad jäid kadunuks. Paraneva rüütli noorusjõud aga hakkas häbenema, sirutas ja raputas end, sasis haigusest kinni ja heitis ta välja. Paari päeva pärast tõusis noormees tervena haigesängist ja võis jumalat ning oma heldeid hoolitsejaid südamest tänada. Siis võttis ta reisi-kepi ja läks, tubli maarahva õnnesoovide saatel, kerge südamega teele. Kaks ilusat silma vaatasid talle kahetsedes järele, kahvatud huuled sosistasid:
«Jah, ristiema,» vastas Berangere. Võimatu oli selles kahelda: laps ise ei osanud kirjutada. «See ongi ta saladus!» mõtles Fleur-de-Lys. Vahepeal olid lapse hüüde peale kõik kokku jooksnud, nii ema kui noored preilid, mustlanna ja ohvitser. Mustlanna nägi, millise lolli tükiga kits praegu hakkama oli saanud. Ta punastas, seejärel kahvatas ja hakkas nagu süüdlane kapteni ees seistes värisema, kes teda rahuldatud ja hämmastunud naeratusega vaatles. 1 3 9 «Phoebus!» sosistasid noored preilid üllatunult. «See en ju kapteni nimi!» «Teil on hea mälu!» ütles Fleur-de-Lys paigale tardunud mustlannale. Siis aga hakkas ta nuuksuma ja kogeles 240 haledalt, oma nägu käte vahele peites: «Ta on nõid!» Südame põhjas kuulis ta aga palju kibedamat häält: «Ta on su võistleja!» Ta langes minestusse. «Mu tütar, mu tütar!» hüüdis kohkunud ema. «Välja, põrgu mustlane!» Uhe hetkega kahmas Esmeralda saatuslikud tähed kokku, andis Djalile märku ja väljus
nende keeli siduvad köidikud olid luku taha pandud ja võti ära visatud. Üks kogu ronis vargsi sisse ühest august lagunenud hoone teises otsas, kuid nad ei märganud seda. «Tom,» sosistas Huckleberry, «kas see hoiab meid igavesti rääkimast -- alati?» «Muidugi hoiab. Ükskõik mis juhtub, me peame vait 72 olema. Muidu langeksime surnult maha -- kas sa siis ei tea?» «Jah, arvan, et see ikka nii on.» Nad sosistasid veel veidi aega. Korraga hakkas üks koer väljas kaeblikult uluma -- umbes kümne jala kau-gusel 'nendest. Poisid haarasid heitunult teineteisest kinni. «Kumba meist ta mõtleb?» ähkis Huckleberry. «Ei tea. Piilu läbi prao. Ruttu!» «Ei, sina, Tom!» «Ma ei saa -- ma ei julge, Huck!» «Palun, Tom. Kuule, juba jälle!» «Oh, issand, tänan sind!» sosistas Tom. «Tunnen seda häält. See on Bull Harbison1.» «Oh, kui hea! Ütlen sulle, Tom, olin surmahirmus
Kuid meie gaskoonlast oli raske araks teha või õigemini, tänu suurele uhkusele, mis on omane sealt maalt pärinevatele inimestele, ei lasknud ta kergesti välja paista seda, mis toimus ta hinges -- juhul kui see, mis seal toimus, sarnanes kartusega. Nii seadis ta enese uhkelt, käsi puusas, härraste kaardiväelaste ette ootama asendis, milles ei puudunud suursugusus. Uksehoidja sisenes ja andis d'Artagnanile märku, et ta talle järgneks. Noormehele näis, et jälgides tema eemaldumist, sosistasid kaardiväelased omavahel. Ta läbis koridori ja suure salongi, astus raamatukokku ja leidis enese mehe eest, kes istus kirjutuslaua taga ja kirjutas. Uksehoidja juhatas ta sisse ja eemaldus sõnalausumata. D'Artagnan seisis ja uuris meest. Ta arvas algul, et tal on tegemist mõne toimikut uuriva kohtunikuga, kuid siis märkas ta, et mees, kes istus laua taga, kirjutas või pigemini parandas ebavõrdse pikkusega värsiridu, skandeerides sõrmedel sõnu