olukorra või tingimuste kohaselt. Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast,vaid maailma ja selle omadusi.Arvestada tuleb ka seda,et teadvustub ainult väike osa inimeses toimuvatest psüühilistest protsessidest.Ajus on ikka vaid ajukude ja selles sisaldav- neuronid,neurogliia,veresooned,närvikiud ja biokeemilised ained. Tänapäevane psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilike ega sosiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele.Muude tingimuste võrdne olles on parema või sobivama genotüübiga inimesel eduks kahtlemata suuremad võimalused. Inimese psüühika ontogenees Just vanemad ja õpetajad on need,kelle vahendusel esialgu väline,sutluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks,mille abil lahendatakse ülesandeid iseseisvalt ja teadlikult.
asjaoludest. Ravi alustamise edasilükkamine vabaduse piiramise õigustuste arutamiseks suurendab oluliselt riski invaliidistumisele, ravi kiire alustamine ning ravi piisav kestus loob eelduse paranemiseks. Juriidiline lähenemine: -võib olla ohtlik -tuleb hoida kinni, "vaigistada" Kliiniline lähenemine: -ei tule toime - osa toimetulekust peab olema tagatud keskkonna poolt - otsida tuleb muutumispotentsiaali - ravitavus -sosiaalsete oskuste parandamine - sotsiaalse lähivõrgustiku nõustamine 8 6. Ohtlikkuse mõiste juriidilises ja õiguslikus kontekstis. Määratluste "sundravi" ja "tahtest olenematu ravi" tähendus. Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta,