· Erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad alusvankrite vahetamist · Ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded Eesti Raudtee Raudtee kogupikkus on 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kaherajalisi liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Raudtee konteineriterminalid on Muugal, Pärnus, (kuni 20 t konteineritele) Viljandis, Rakveres, Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus (kuni 10 t konteineritele). Raudtee annab Eestis otseselt või kaudselt tööd ligi 10000le inimesele. Raudteesüsteemis
Erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad alusvankrite vahetamist Ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded Eesti Raudtee Raudtee kogupikkus on 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kaherajalisi liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Raudteejaamu on Eestis 83, peatuskohti ehk nn teivasjaamu 100. Kauba laadimist on võimalik korraldada 59 jaamas. Sorteerimisjaamu on kokku neli, neist kolm on automatiseeritud. Sorteerimisjaamad on järgmised: Tallinn 14 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Ülemiste 16 sorteerimisteed, 3000 vagunit ööpäevas Muuga 8 sorteerimisteed, 300 vagunit ööpäevas (pole automatiseeritud) Tapa 8 sorteerimisteed, 1200 vagunit ööpäevas Raudtee konteineriterminalid on Muugal, Pärnus, (kuni 20 t konteineritele) Viljandis, Rakveres, Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus (kuni 10 t konteineritele).
4.4. Eesti raudteed Suurem osa Eesti raudteedest on remonditud või ehitatud ümber aastatel 1950–1990. Sel perioodil asendati kitsarööpmelised raudteed laiarööpmelistega, asendati puitliipreid betoonliip- ritega ja ehitati välja uued, suured sorteerimisjaamad. Seoses investeerimise võimaluste nappuse- ga pärast taasiseseisvumist ei olnud võimalik jätkata raudteede uuendamist endises tempos. Alles viimastel aastatel on osutunud võimalikuks võtta taas ette suuremahulisi remondi- ja uuendustöid raudteel. 1939