Vastupidisel juhul materjal kuivab. • Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta tasakaaluniiskuse. • Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus. • Näiteks: puidu tasakaaluniiskus on 12-15%, harilikul tellisel 0,2-0,5% MATERJALIDE SORPTSIOON • Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi – õhu niiskusesisalduse vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev: ▪ puit ja kipsplaadid võivad sisaldada sorptsioonniiskust enam kui 150 kg/m3, ▪ betoon ja silikaattellised 100 kg/m3, ▪ punased tellised 20 kg/m3,
• Mahuline veeimavus väitab mitu % moodustab sissseimetud vesi materjali kogumahust.(materjali mass märjalt-kuiv/märjaga*100%) Hügroskoopsus- võime imeda niiskust endasse õhust. Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu tasakaaluniiskus on 12-15%) Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise. • Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3 • Betoon ja silikaattellised 100kg/m3 kohta Materjalide veekindlus- materjalide võime vett mitte läbi endast lasta. Veekindlsu peab olema nii kvalitataiivne(vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) kui ka kvantitatiivne(ki palju vett materjal ajaühikus läbi laseb).
annaabi.ee 
