Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus- või elektrienergia saamise vastu. Tänapäeval võib prügi põletamist nimetada pigem soojuse ja elektri koostootmiseks: prügist saab nii elektrit kui ka sooja vett kaugkütte jaoks. Euroopa Liidus kasutab prügienergiat 80% põletusettevõtteist. Vahel nimetatakse põletamist ka jäätmete energeetiliseks taaskasutuseks. Kui prügi enne põletamist ei sordita ega käidelda muul moel, on tegemist lauspõletamisega. Kõiki jäätmeid põletada ei saa või ei tasu. Valikpõletatakse vaid selliseid jäätmeid, mis hästi põlevad või on keskkonnaohutud. Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid.
Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus- või elektrienergia saamise vastu. Tänapäeval võib prügi põletamist nimetada pigem soojuse ja elektri koostootmiseks: prügist saab nii elektrit kui ka sooja vett kaugkütte jaoks. Euroopa Liidus kasutab prügienergiat 80% põletusettevõtteist. Vahel nimetatakse põletamist ka jäätmete energeetiliseks taaskasutuseks. Kui prügi enne põletamist ei sordita ega käidelda muul moel, on tegemist lauspõletamisega. Kõiki jäätmeid põletada ei saa või ei tasu. Valikpõletatakse vaid selliseid jäätmeid, mis hästi põlevad või on keskkonnaohutud. Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid.
annaabi.ee 
