isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine. Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega. Nüüdisajal on sordiaretuse ülesanne luua suure saagivõimega ja nõuetele vastava kvaliteediga külma-, haigus- ja kahjurikindlaid, mehhaniseeritud koristamiseks sobivaid sorte.
Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ega negatiivseid mõjusid ei ole. GM-taimede kasvatamise mõju mullaelustikule ja taimedega seotud putukatele on palju uuritud ning enamasti ei ole samasuguste traditsiooniliste taimede mõjuga võrreldes erinevusi leitud. Kõik taimed , nii GMO-d, sordiaretuse teel saadud kui ka loodusses metsikult kasvavad taimed toodavad elutegevuse käigus paljusid ühendeid, millest mõned võivad mingisuguses koguses olla mürgised või põhjustada allergiat. Nõuded GMO-dele on märksa rangemad kui traditsioonilise sordiaretuse teel saadud uutele taimesortidele. Seega on toiduks kasvatatavate GMO-de söömine sama ohutu kui analoogsete mitte GM-taimede tarbimine. GM-taimedega
80% Tavaviljeluse toodang 1ha kohta on vähemalt 50% suurem kui maheviljeluse puhul Kokkuvõte: ILMA VÄETISTETA EESTIT ÄRA EI TOIDA! TERAVILJADE ÜLDISELOOMUSTUS Eesti aladele jõudsid teraviljad u. 4000 eKr Kasvatatakse terade saamiseks toiduainetööstus, loomasööt Teraviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu ja valke Toimub pidev sordiaretus Eestis tegeleb sellega Jõgeva Sordiaretuse Instituut EESTIS ENAMKASVATATAVAD TERAVILJAD KAER NISU RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased
Eesti Vabariigi Sordilehel on 2013. Aastal 12 sorti, neist 7 on varajased (,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Jõgeva 433", ,,Maro", ,,Mars", ,,Varte", ,,Vesna"" ja 5 hilist (,,Ilte", ,,Jõgeva 205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist aretatud sordid: ,,Jõgeva 433" (diploidne), ,,Jõgeva 205" (diploidne) ja ,,Varte" (tetraploidne) ja ,,Ilte" (tetraploidne) (Tamm, 2007). Tetraploidse punase ristiku sordi aretustöö algas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1972. aastal (Kotkas, 1990). Aretuse lähtematerjalina kasutati sorte `Jõgeva 433' ja `Jõgeva 205', kuna need on kohaliku kliimaga väga hästi adapteerunud. Aretustöös liiguti seemnesaagi suurendamise, haiguskindluse tõstmise õitsemisaja ühtlustamise suunas. 1989. aastal anti riiklikku sordikatsetusse hiline tetraploidne punase ristiku sort ,,Ilte" ja 1991. aastal varane tetraploidne punase ristiku sort ,,Varte". (Bender, 1996)
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili
Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus Kasutatud materjalid Taimede konkurentsist monokultuurides Peeter Veroman MILLEST SÕLTUB TERAVILJA SAAGIKUS JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://et.wikipedia.org/wiki/Ainukultuur http://www.zbi.ee/satikad/ http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Täname kuulamast !
Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi
valiku kaudu toimub ka heterosügootide eelistamine homosügootidele, nagu seda on näidatud sirprakse aneemia või tsüstilise fibroosi puhul. Suunav valik viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni. Suunava valiku kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine ajapikku kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad suunatud muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus (kunstliku valiku tingimustes), kus omavahel ristatakse tüüpiliselt taimi või loomi, kellel on mingi tunnus eriti tugevalt väljendunud. Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Lõhestavas valikus on eelistatud äärmuslikud fenotüübid ning lõpptulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad üksteisest teatava tunnuse suhtes oluliselt
· Kärbiti rahva õigusi Majandus · Kiire majanduskasv · Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega · Riigi sekkumine majandusellu · Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid · Suurendati riigi osalust eraettevõtluses · Riigiettevõtted andsid 2% tööstustoodangust · Väliskaubandusbilanss oli aktiivne- välja veeti rohkem kui sisse Põllumajandus · Suurenes haritav põllupind ja kariloomade arv · Maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse lai rakendamine · Riigieelarvest makstavad ulatuslikud toetused · Eesti vedas välja toidukaupu- võid, peekonit, mune Välispoliitika · 1930ndatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa olid tõeliseks ohuks · Rahvasteliidu jõuetus relvakonflikte lahendada · 1938 kuulutasid Balti riigid ennast neutraalseks Eestile jäi üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku
sellega on seotud mitmeid probleeme. Hüpotees GMO-de kasutamine on vähepõhjendatud kaalukate probleemide ja ohtude tõttu GMO-de vallas. Tuntud inglise teadlane Richard Lacey on väitnud, et võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni, mille tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või tekitavad allergiat. Tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes selliseid aineid ei teki ja seega on need ohutud. ( Gennadi Kobzar http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3) Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride kasutamisele võtmisest, on väitnud, et GMO-d aitavad lahendada maailmas näljahädaga seotud probleeme, kuid ÜRO Toiduprogrammi andmetel on praegune toidutootmine 1,5 korda suurem, kui on vaja, et toita ära maailma rahvastik. Näljahäda põhjused on sotsiaalsed
Põllumajanduses on võimalik kõikide lisaainete koguste välja arvutada ja tänapäevane infühiskonna areng on selle arengule palju kaasa aidanud ning kergemaks muutnud. Põllumajandus on palju arenenud ja see hõlmab mitmeid teaduslikke valdkondi nagu keemia, füüsika, tehnoloogia. Kasutatud materjal http://e- ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonn ale.html MULLATEADUS JA MAAVILJELUS uurimustöö: AGRONOOMIA 2013 JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. KARTULIMARDIKA (LEPTINOTARSA DECEMLINEATA SAY) POPULATSIOONI ARVUKUSE PROGNOOSI VÕIMALIKKUS EESTIS Külli Hiiesaar, Viacheslav Eremeev, Ingrid H. Williams Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kreutzwaldi 5, Tartu 51014 https://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.taskutark.ee/m/ohu-saastumine/
Kasvatamiseks sobib põllumajandusettevõtetele, kus ei tehta lehemädanikutõrjet, eelistab keskmise viljakusega kuni viljakaid muldi, eelidandada 4-5 nädalat +12°C juures, sobivaim seemnefraktsioon 24-45 mm, kasutades 75 cm vagude vahekaugust, kuna sort on hiline, ei tasu koristamisega kiirustada, mugulasaagi juurdekasv vegetatsiooniperioodi lõpul on suur ja valmimata mugulad võivad koristamisel vigastuda, mis omakorda halvendab säilimist. (Jõgeva sordiaretuse instituut. Anti). Pilt 1: Kartulisort Andi. 5.2. Kartulisort Maret Päritolult on kartul ristamisvanemate Vita ja Frila N tulemus. Aretatud on Maret Aide Tsahkna, Alice Anderfeldi ja Mati Koppeli poolt. Maret on keskvarajase kasvuajaga puhmas keskmise kõrgusega kartulisort. Maret on poollaiuv, õis on punavioletne, õitsema hakkab varakult ja õitsemise intensiivsus keskmine
Sedamööda, kuidas muutub aina tavapärasemaks geneetiliste testide kasutamine, vajatakse spetsialiste nende testide läbiviimiseks, samuti nõustajaid testide interpreteerimiseks ja tulemuste selgitamiseks klientidele. Samuti vajatakse üha enam geneetikat hästi tundvaid õpetajaid. Töövõimalused Geenitehnoloogia eriala lõpetanud leiavad tööd teaduslaborites, haiglates, kontrolli ja tollilaborites, põllumajandus ja sordiaretuse laborites, geenitehnoloogiaga tegelevates ettevõtetes ehk kõikjal, kus vajatakse geenide ja valkudega töötada oskavaid inimesi. Ülikoolide juures ja uurimisasutustes töötavatel geenitehnoloogidel on võimalus maailmas palju reisida, et olla kursis toimuvaga: osaleda konverentsidel ja töötada sarnast uurimistööd tegevas asutuses mõnes teises riigis. Praegu on Eestis juhtiv haru tervishoiuga seotud biotehnoloogia, kuid
argumendiks on asjaolu, et geneetiliselt muundatud organisme pole enne tootmisse ja turustamisse viimist põhjalikult toksikoloogiliselt kontrollitud. Samuti ei teata mõju looduskeskkonnale. Võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni. Selle tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või potentsiaalsed allergeenid. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud.Üheks geneetilise muundamise eesmärgiks on taimede muutmine herbitsiididele tolerantseks.Kõrgemate kontsentratsioonide kasutamise tõttu kannatavad mesilased, rääkimata üldisest keskkonnasaastamisest, kuna enamus pestitsiididest laguneb väga aeglaselt. Geneetilise muundamisega seotud kaudseks ohuks on umbrohumürkide võimalik ülemäärane kasutamine neile vastupidavaks muudetud põllukultuuride kasvatamisel. Sellega kaasneks ka
G.Mendel- avastas geenid ja nendepärandumise seaduses, mis paneb aluse geneetika arengule. Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. NT. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused Sordiaretuse eesmärgid: keskkonnale vastupidav, mitmekesisuse suurenemine, maitseomadus, säilivuse pärandamine. Meetodid: 1)valik, 2)kaughübridiseerimine 3)polüploidiseerimine 4)indutseeritud mutagenees, 5)GM-taimed, 6)meristeemmeetod Tõuaretuse eesmärgid: dekoratiivsus, kiirus, suurus, haiguskindluse tõstmine, vähem hoolt,eluiga, liha kvaliteet. Meetodid: 1)valik, 2)ristamine (sugulus, mittesugulus) 3)hübriidiline meetod, 4)superovulatsioon ja embrüosiirdamine 5)kloonimine
10. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur raie *ökosüsteem *korrosioon Mõisted: *agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond *vegetatsiooniperiood ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad *agrotööstuskompleks - võrgustikettevõtted *ekstensiivne põllumajandus - vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine *intensiivne põllumajandus - saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu *ekstensiivne teraviljatalu - levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades *rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks *loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid
ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%. Need alad kasvatavad võsa ja on kasutatud elamuehituseks. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiaretamisele. Taimede produktiivsust piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siit võiks arvata, et taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia. Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 suurema saagi kui eelmised. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass. pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest kasutusotstarvet kõrre jaoks pole . Soovitav oleks energia suunata produktiivorganite kasvatamisele
kirikupargis Kaarli Tamm ja Laiuse pärn ning Kassinurme külas Kitsesoo nõiakuusk [3]. Püsielupaigad Samuti on ka kaitse alla võetud 4 metsise püsielupaika, 5 väikekonnakotka püsielupaika ning 3 merikotka püsielupaika. Valla territooriumile jääb 4 käpaliste püsielupaika [12]. 9 6. PÕLLUMAJANDUS Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus. Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku
loomine 3: · Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. Sordiaretuse ajalugu: · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed · 1990-ndad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. · 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. · Nüüd on Euroopas lubatud, kui taotled loa. Mis on GMO-d? · GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt,
Botaaniline iseloomustus-kurk on rohtse roomava või köitraagude abil roniva varrega üheaastane taim. Kurgitaime peavars kasvab avamaal tavaliselt 1-1,5 meetri pikkuseks, katmikalal aga üle 5 meetri. Täiskasvanud kurgilehe pikkus on alla 8-30 cm ja laius vastavalt 5-20 cm. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud ning emas- ja isasõied. Külgvõsude moodustamise intensiivsus oleneb sordist ja kasvutingimustest (valgus, temperatuur, väetamine). Tänapäeva sordiaretuse eesmärk on selliste sortide leidmine, kus moodustuvate külgvõrsete hulk on juba geneetiliselt sisse kodeeritud. Kurgil on pinnalähedane, hästi hargnev juurestik, põhi juuremass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavuses. Külgsuunas kuni 1,5 m kauguseni. Kurgi õied on erkkollased , 2,5 - 3,5 cm läbimõõduga ja asuvad lehekaenlas 2-5 kaupa kobarates. Harilik kurk on risttolmleja taim, õietolmu edasikandmine toimub mesilaste ja kimalaste abil
(uus-)istandus, territoriaalveed, majandusveed, kalapüügiõiguse müümine, ülepüük, metsamajandus, metsasus, arvestuslank. Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed
Eelis 2 Eestis on võimalik bioetanooli toota minimaalse mõjuga maakasutuse muutusele, mistõttu on võimalik suhteliselt lihtsalt tagada tehase jaoks vajaliku toorme olemasolu Eelis 3 Eestis on soodne kliima bioetanooli tootmiseks sobiliku teravilja kasvatamiseks. Eesti asukohast tulenev võrdlemisi kõrge sademete hulk tingib siinset päritolu teraviljas kõrge tärklisesisalduse, mis tagab kõrgema bioetanooli toodangu, võrreldes mujal Euroopas kasvatatud teraviljaga. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi poolt tehtud uuringute tulemusena selgub, et bioetanooli tootmiseks sobivaimad põllukultuurid on rukis, nisu ja tritikale järgmistel põhjustel: - kõrge tärklisesisaldus; - põhu kõrge energiasisaldus elektri ja soojuse koostootmiseks ; - põhust tuleneva tuha sobiv sulamistemperatuur, mis on oluline elektri ja soojuse koostootmisel katelde ekspluatatsiooni seisukohast. - põhu kõrge tselluloosisisaldus ja sellest tulenev sobivus teise põlvkonna bioetanooli tootmiseks
varustama elanikkonda kõrgekvaliteedilise kartuliga. Antud etapil kasvatatakse vabariigis kartulit ainult lauakartuliks ja vähesel määral ka seemnekartuliks. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasutamine tööstuslikuks otstarbeks. Avanenud on Euroopa Liidu kartuliturg ning Eestis aretatud ja kasvatatud kartulisordid võivad hakata seal edukalt konkureerima. Tekkiv olukord seab esiplaanile tarbija ja tema eelistused ka kodumaa turul ( Kartul, ilus hea ja kasulik, Jõgeva sordiaretuse instituut ). Kartuli rahvamajanduslik tähtsus on äärmiselt suur, eelkõige seetõttu, et teda saab kasvatada mitmesugustes kliima- ja mullastikutingimustes, kui valida neile tingimustele vastav sort ja agrotehnika. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. 3 Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast mulda. Sobivaim pH on 5,0–6,0. Hästi
välja. Õied väikesed, kreemikasvalged kuni valged, lõhnata või nõrga lõhnaga. Pöörised arenevad külgpungadest, lehtedeta. Õiekrooni putk on tupest pisut pikem. Kroon on 4- tipmine. Tolmukapead kollased, peenikestel tolmukaniitidel. Siia kuuluvad: amuuri sirel, jaapani sirel, pekingi sirel. Hübriidsed liigid. Eksisteerib ka hübriidseid liike, mis on tekkinud liikide ristumise tulemusena looduslikes tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind
Õitsemine toimub juuni algul ning küllalt pikka aega. · Rhododendron brachycarpum -Lühiviljaline rododendron Sarnane eelmise liigiga, kuid lehed on alt pruunikasviltjad ning noorte võrsete tipud on valgeviltjad. Liik kasvab soodsates tingimustes kuni 10 meetrit kõrgeks (meil kuni 2 meetrit). On üks külmakindlamaid igihaljaid rodoliike ning seetõttu on ta võetud aluseks sordiaretuses. Arvukalt on aretatud uusi väga dekoratiivseid sorte Soomes, Mustila arboreetumis. Sordiaretuse initsiaatoriks on mitme põlvkonna vältel olnud Tigerstedt'ide perekond, kelle poolt on aretatud sedavõrd palju uusi sorte, et on võimalik rääkida juba Tigerstedt'i sordirühmast. Just Mustilas kasvavadki hiigelmõõdus lühiviljalised rododendronid. Liik ning selle sordid õitsevad juunis juulis. Sordirodode paljundamine toimub kas haljaspistikutega (rodod aga ei anna kuigi palju vegetatiivset paljundusmaterjali!) või mikropaljundusmeetodil (Eestis ei tehta!).
[7] Samuti on vähenenud kartuli tarbimine Eestis, kuna üha enam süüakse makarone ja riisi. Siiski on kartul meie toidulaual endiselt populaarne. Aastas tarbitakse Eestis inimese kohta 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 230 g. Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis kasvatatavate sortide arvu, arvatavalt on neid 80–90. Kartuli sordiaretusega tegeleb Eestis alates 1920. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus on aretatud 40 ametlikult registreeritud sorti. Läbi aegade on Eesti sortidest kõige kauem kultiveeritud 'Jõgeva kollast' (60 aastat), 'Olevit' (42 aastat) ja 'Sulevit' (39 aastat). Kaasajal kasvatavatest 7 sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007).
Majanduselu: *kiire majanduskasvu eeliseks oli krooni devalveerimine *Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega(riigi jõuline sekkumine majandusellu) *Plaanimajandus:loodi mitmesuguseid nõukogusid,komiteesid ja instituute *Laiendati riigiettevõtteid,suurendati riigi osalust eraettevõtluses *Suur tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse,sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. *Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,langes elukallidus ja kadus tööpuudus. Välispoliitika 1930a *Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema *Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks *Rahvasteliidu jõuetus *1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte
(tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. Seisuga: Soja 89% Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) Puuvill 83% Riis Raps Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. 19. saj. selektiivne ristamine 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon 1987.a. esimesed GM-taimed 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida
Külviaeg võib olla hilisem kui teistel taliteraviljadel, ning külvisenorm võib olla väiksem kui teistel. Talioder Hordeum vulgare Odra talivorm on väga populaarne taliviljaliik teistes Euroopariikides, kuna tema viljelemise eeliseks on taimede poolt talviste veevarude otstarbekam ärakasutamine. Eestis on riiklikes sordivõrdlus ja teaduskatsetes varemgi taliodra sorte testitud, kuid meie kliima jaoks vastupidavaid sorte pole seni leitud. Sordiaretuse arenedes on turule tulnud uued ja talvekindlamad sordid Suvinisu Triticum aestivum L. Nisu on olnud vaieldamatu liider maailma teraviljade seas, olles seejuures üks väärtuslikumaid taimseid toiduaineid. Suvinisude küpsetusomadused on saianisuks reeglina paremad. Nisu idanevad seemned ja tõusmed on öökülmale vastupidavad, jahedam ilm soodustab taime võrsumist ja lisajuurte kasvu, veevajadus
Vaatamisväärsused: Objekt Asukoht , Aadress Lühikirjeldus Jõgeva mõisa kompleks ja park. Jõgeva alevik Jõgeva linnast 2 km kirdes Pedja jõe 19.saj. kallastel asuv endine mõisasüda, kus alates 1920.a. on tegeldud Eesti põllu- ja köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatusega. Pedja kallastel asuv mõisasüda lummab möödujat kauni loodusega. Laiuse kirik (14-15 saj.), Laiuse Esimesed teated Laiuse kiriku kohta kirikaed ja pastoraadihoone pärinevad aastast 1319. Paekivist
Mets, 1965). Biograafilised andmed Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Tunnustust avaldas talle suur teadlane Nils Hansson. Ta viibis korduvalt välisriikides Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Skandinaaviamaades ja Soomes - ning avaldas selle põhjal trükis põllumajanduslikke reisikirjeldusi. 1936. aastal viibis ta veiste Nõukogude Liitu müümise komisjoni koosseisus ka Moskvas. Biograafilised andmed Th. Pooli sõber, Jõgeva Sordiaretuse Jaama heintaimede osakonna. endine juhataja dotsent agronoom Jaan Mats on kirjutanud: "... poliitikal oli Th. Pooli huvides ja tegevuses kõrvaline osa... Pärisosa Th. Pooli elutööst - veiste tõuaretus, ja sellest väljakasvanud ülesanne - põhisöötade tootmine ja ratsionaalne kasutus, osutab tihedat seost teooria, tegeluse ja ühiskondliku rakenduse vahel" (1965). Hr. Pooli teod ja tegemised maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja
puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: • Soja 89% • Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) • Puuvill 83% • Riis • Raps • Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? • 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus – valiti juhuslikult. • 19. saj. selektiivne ristamine • 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon • 1987.a. esimesed GM-taimed • 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. • 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. • Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: • Kiiremad tulemused • Geenid teistelt liikidelt
transkriptsioon. Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena Histooni kood on hüpotees, mille järgi histoonide modifikatsioonid mõjutavad kromatiini olekut ja seeläbi organismide pärilikkust läbi epigeneetika. Selle hüpoteesi pakkusid 2000. aastal välja Brian Strahl ja David Allis Epigeneetiline programmimine taimedes aitab kontrollida arengu etappe. Geenitehnoloogia on üks sordiaretuse variant Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. Võimaldab viia vaid ühe huvipakkuva tunnuse geeni teise organismi ehk võimaldab täppisaretust Geneetiliselt muundatud organism (GMO): organism (bakter, taim, loom), mille geneetilist materjali on muudetud looduses mittetoimuval viisil, et anda taimele uus omadus. Klassikaline sordiaretus vs geenitehnoloogia GMO ehk geneetiliselt muundatud organism
insenergeneetiliste meetodite abil uute põllukultuurivormide saamiseks erineb oluliselt tavalisest sordiaretusest. Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule jõudnud 2 GM toiduaine läbinud vastavat toksikoloogilist kontrolli ja sellega on seatud ohtu nende toiduainete tarbijad. Samas aga GMO-de mõjust inimeste tervisele kõneleb suurejooneline "inimkatse": 300
- paremad maitseomadused, - suurem toiteväärtus: A-vitamiiniga kuldne riis Tomat, banaan, mango, . papaia: pikema säilivusajaga Hawail harilike papaia sortide kasvatamine keelati, sest need levitasid viiruseid. Kõik on GM-papaiad. GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: · Soja 89% · Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) · Puuvill 83% · Riis · Raps · Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed · 1990-ndad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. · 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. · Nüüd on Euroopas lubatud, kui taotled loa. (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raha raiskamine) GMO-aretuse poolt: · Kiiremad tulemused · Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida
kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku. Aed-ploomipuu tekkis Kaukaasias, Väike-Aasias või Balkani poolsaarel. Laukapuult päris ta külmakindluse ja kõige tavalisema tumesinise viljade värvi, haraliselt ploomipuult viljade maitseomadused. Sordiaretuse käigus on suhteliselt lihtne saada ka ploomisorte, mille viljade värv on kollane või punane nagu haralisel ploomipuul. Ploomipuu kultuuristati 3. sajandil eKr Kaukaasias. Kreeka kaudu, kus harilikku ploomipuud tunti juba 6. sajandil eKr, levis ta mujale Euroopasse. Juba 1. sajandil eKr hakkasid roomlased kasvatama mitut sorti ploome. Ploomipuu liikidest on Eestis (Saaremaa lääneosas) kodumaine ainult laukapuu (Prunus
ha. Kasutamata põllumaad 1994 16%, 19959622%,199721%. Need alad kasvatavad võsa ja on kasutatud elamuehituseks. · Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiaretamisele. Taimede produktiivsust piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,60,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 34 %ni. Siit võiks arvata, et taimesaaki on võimalik 5kordseks tõsta. 1960ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia. Aretas nisusordid, mis andsid 23 suurema saagi kui eelmised. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass. pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 23 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest kasutusotstarvet kõrre jaoks pole . Soovitav oleks energia suunata produktiivorganite kasvatamisele.
vallast, Vaimastvere külast . 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht]. Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel seisuga 2011 on 5-9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari 2009 seisuga 5117. Valla suuremad tööandjad on avalik sektor, Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted. Jõgevamaa majanduselu tunti aastaid eeskujuliku põllumajandusliku tootmise järgi. Nüüdseks on põllumajandus andnud teed ka teistele majandusharudele, kuid jäänud siiski maakonna tähtsaimaks tegevusalaks. Statistika põhjal tegutseb ligi pool Jõgevamaa ettevõtetest põllumajanduse valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63) Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee
teguriks olnud, kuigi väga palju sõltub kliimast saagikus. Kuigi talinisu kasvupind on püsinud mitu aastat samal tasemel, arvan ma, et tulevikus kasvupind tõuseb, eelkõige talinisu suure saagikuse tõttu. 13 Kasutatud kirjandus H. Older, ,,Teraviljakasatuse käsiraamat" E. Reimets, ,,Põllukultuurid ja nende hindamine" Jõgeva Sordiaretuse Instituut, ,,Millest sõltub teravilja saagikus" E. Ilumäe, ,, Mida peaks arvestama suvivilja sortide valikul" www.eria.ee www.pria.ee www.agri.ee www.maainfo.ee www.pikk.ee Aine põllumajandus ökonoomika õppematerjalid 14
2 Metsapähkel. „Need, mida poes “metsapähkli” nime all müüakse, on sarapuupähklid.“ Harilik sarapuu (Corylus avellana) on meil tavaline põõsas viljakama pinnasega metsades. Saartel kasvab kohati ka sarapikke, mis on tekkinud kunagiste puisniitude asemele. Poest ostetud sarapuupähklid on tavaliselt aga pärit istandustest, kus kasvatatakse suureviljalisi, enamasti hübriidseid sorte. Meil algas sarapuu uurimise ja sordiaretuse kõrgaeg läinud sajandi 50. aastatel. Aga loodusest valitud suuremate pähklitega kloonid ei viljunud sugugi igal aastal ning lõunapoolsete sortidega saadud ristandid polnud küllalt talvekindlad. Tasapisi jäi aretustöö soiku. Ainsa mälestusena sellest ajast on järel ‘Alli’, suurte pähklitega põõsas Alli Süvalepa aias. Nõnda on harilik sarapuu meil ikka jäänud metsapõõsaks. Kuid rahva pähkliisu oli vahepeal
taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kujul rakendamist, kus keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse võimalikult piiratud hulgal, et hoida taimekahjustaja populatsioon tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. http://www.agri
riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks *Erakordsekt suurt tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja karoloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine *Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanssskujunes positiivseks *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus Välispoliitika *Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia *Esimene häirekellaks oli 1935. aastal sõlmitud Inlgise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et
pahameelt sünnitas vaid asjaolu, et kriisiaastail kärbitud palgad tõusid väga aeglaselt, kõrgele tõstetud maksud jäid aga püsima. Eesti elanike materiaalne olukord oli hea. Majanduslik heaolu lubas kapselduda rahulolusse ja pigistada silmad kinni demokraatia piirangute ees, mis inimeste isiklikku elu otseselt ei häirinud. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse aregut, mille puhul puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. Põllumajanduse arengule aitasid väga oluliselt kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad ulatuslikud toetused. Endiselt iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda. Noorte haridushuvi avaldus ennekõike gümnaasiumiõpilaste arvu plahvatuslikus suurenemises, samuti uute kõrgkoolide rajamises ja üliõpilaskonna kiires kasvus. Mindi üle
tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3 kg. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939 ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist Kanadas, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.[5] Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt. Rukise kasutamine Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline
Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks. Malthus arvas esimesena, et ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme. Toetas maaomanike kõrget rendinõudlust Hilisemate arengute põhjal võime öelda, et rahvastiku kasv kuulub endiselt inimühiskonna suurte probleemide hulka. Mida Malthusel aga ette näha polnud võimalik, oli tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil. 14) T. Malthus'e rahvastusteooria ja David Ricardo kapitalistliku ühiskonna arengu mudel/stsenaarium? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)? Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja investeerivad siis tootmise laiendamiseks. Ricardo oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja
21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta-misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siis taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia.Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 suurema saagi kui eelmised.Sordiaretuse põhimõte, et taimedel tuleb muuta üksikosade suhet. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja
põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta- misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siis taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia.Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 suurema saagi kui eelmised.Sordiaretuse põhimõte, et taimedel tuleb muuta üksikosade suhet. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja
Uurimisprojekt, et testida geenisiiret rapsi ja Brassica juurviljade vahel. Hetkel vähe teada rapsi ja Brassica juurviljade hübridiseerimise kohta) kasulike putukate hävimisoht, biodiversiteedi vähenemine. Geenisiire on probleemiks kõigi taimede puhul, olenemata nende aretusmeetodist. Teiste ohtude osas ei ole mahukad uurimistööd leidnud tõendusmaterjali. (loeng 7-gmo ja keskkond) Geenitehnoloogia ja klassikalise sordiaretuse võrdlus Klassikaline: limiteeritud sama liigi isenditega (või lähedased liigid) · Tuhandeid ristamisi hiljem - garantiid ei ole, et soovitud effekt on saavutatud. · Mittesoovitud geenid kanduvad samuti üle · Võtab kaua aega Geenitehnoloogia: Saab üle viia vaid ühe geeni · Võib viia geene eri organismidest teistesse üle · Ajavõit 5 (loeng 7) Geenitehnoloogia meetod - Esimene samm: DNA või RNA eraldamine ja geeni isoleerimine
aastal). Ta tegeles karjakasvatuse, kultuurheinamaade ja põllutöö arendamisega. Ühtlasi oli ta ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi president. EAA, f. 402, n. 1, s. 22139, l. 7 Harald von Rathlef Gustav Rathlefi poeg Carlos Woldemar Harald von Rathlef (18781944) sündis Lahmusel. Ta õppis Tartus keemiat ja agronoomiat ja asus 1904. aastal tööle Balti Seemnekasvatuse Ühingus. See oli taimede sordiaretuse ja parandusega tegelenud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruselts Tartus (põhikiri kinnitati 1900). Ühing edendas põllu ja metsataimede seemnekasvatust ja korraldas seemnemüüki sise ning välismaal. 1908. aastal asutas ta Balti Seemnekasvatuse Ühingu algatusel ja Vene põllutööministeeriumi abiga Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama, mida ta juhtis selle tegevuse lõpuni 1917. aastal. Seal aretas ja katsetas ta külmakindlaid rohu ja viljasorte.
- raskused kvaliteetse tera saamisel. 28. Talirukki laialdasem levik Eestis ja sellega kaasnevad muutused. Talirukki laialdasem levik algas 11. sajandi teisel poolel. 29. Olulisem talirukkisort Eestis ja kogu maailmas, tähtsus. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939. a ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi `Sangaste' edasiaretamise õiguse. Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste` (1875), `Jõgeva 112' (1963), 'Vambo` (1976), 'Tulvi` (1986), 'Elvi` (1993; Sordileht). Krahvi pojapoeg Rene Roman Alexsander von Berg jätkas `Sangaste' rukki aretamist Kanadas (`Kodiak', 1971). Väidetavalt valmistatakse `Sangaste' rukki järeltulijast (sordist 'Kodiak') viskit Canadian Gold. Talirukkis on talvekindel 30. Mida peaks tegema talirukki kvaliteedi tagamiseks.
annaabi.ee 
