1774. 1775 aasta talvel ja kevadel jäis Mozart isaga Münchenis, kus lavastati tema koomiline ooper ,,Valeaednik" ning peale selle kirjutas ta seal 6 klaverisonaati. 1777. aastal palus Mozart peapiiskopilt luba pikemaks kontsertreisiks Mannheimi. Ta sai loa, kuid seekord isa kaasa ei tulnud ning reisile läks ta emaga. Suures vaimustuses sealsest muusikast, pakkus Mozart end koguni õukonna teenistusse, kuid see pakkumine lükati tagasi. Seal armus Mozart ka kirglikult 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest teinuks ta primadonna, kuid seepeale sai ta isalt tulivihase kirja, milles saatis too ta edasi Pariisi, kus hiljem 3. juulil ta ema suri. Mozartil oli emaga tihe hingeline side, kuid siiski see polnud reisi raskeim kogemus. Tagasiteel kohtas ta taas Aloysiat, kellest oli saanud ooperialulja Münchenis ning teda võeti väga jahedalt vastu. Mozarti reis oli igati ebaõnnestunud: ta ei saanud ühtki tööpakkumist ega suuremat tellimust ning ta tühjendas vaid
Ta sai Rooma paavstilt Kuldkannuse ordeni rüütli staatuse. II Salzburg (1773-1381) Salzburgis 1770 aastal komponeeris ta enamiku oma vaimulikest teostest. Salzburgis tuli võimule uus vürstpeapiiskop Colloredo, kes oli raske iseloomuga ning Mozart ei olnud harjunud kellelegi alluma. Vastuolu piiskopiga kasvas iga aastaga ning 1777-78 reisis ta koos emaga, kuna isa Leopold ei söendanud oma kohustusi piiskopi ees jätta. Tema tee viis Mannheimi, kus ta armus 16-aastasesse sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest ta tahtis teha tõelise primadonna, kuid isa vihane kiri lõpetas selle plaani. 1778. jõudsid nad pariisi, kus ta polnud kuigi suurt edu ning pealekauba suri ema juulis. Jõudes tagasi koju, olid järgnevad aastad üsna sündmustevaesed, kuni 1780 aastal sai ta ooperitellimuse ja asus kirjutama oma tähtsaimat opera seriat „Idomeneo“. III Viin(1781-1791) 1981. aastal oli Mozart peapiiskoppi saatmas Viinis ja seal jõudis haripunkti nende konflikt, mispeale
annaabi.ee 
