a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud / fibrillid mikrofilamendid mikrotuubulid Raku kuju muutumine sõltub nende valkude lühenemises või pikenemises. Vajalik ATP! Tsütoskeleti ülesanded: · Tsütoplasma ringiliikumine · Ankurdab suuremaid rakustruktuure. · Võimaldab membraani sopistumist. · On valkude varuks · Paindlik sisetoes rakule, eriti oluline kestata rakule. 11. Tsentrosoom Esineb ainult loomarakus, koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Rakujagunemisel tulevad tsentrosoomist kääviniidid. Tsentrioolid koosnevad üheksast kolmekaupa seostunud mikrotorukeste kogumist. 16
indutseeritakse kusejuha punga teke, millega algab metanefrose areng. Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur). Kui Wolffi juha pikeneb metanefrilisse mesenhüümi, siis sealt tulevad signaalid indutseerivad Wolffi juha epiteeli välja sopistuma. Seda sopistist nimetatakse kusejuha pungaks. GDNF sekreteeritakse metanefrogeenses mesenhüümis ning ta indutseerib kusejuha punga sopistumist. GDNF ja Ret omavaheliste suhete tulemusena toimub kusejuha punga sopistumine ja edasine harunemine. Kusejuha punga tungimisel metanefrilisse mesenhüümi indutseerib pung seda kondenseeruma (koonduma) ning diferentseeruma täiskasvanud neeru nefroniteks. Kusejuha punga tippudes olevad Wnt9b ja Wnt6 indutseerivad mesenhüümi kondenseeruma. Wnt4 ja Lim1 on vajalikud, et agregaatidest moodustuks nefron. Kusejuha pung indutseerib tippude ümber
kuna täiskasvanu pea kaalub ligi 4,5-7 kilo. (Macdonald, Ness, lk. 42) Nimmelüli läbib keha kaelalülidest kuni sabakondini välja, sinna kinnituvad mitmed lihased, mis on ka jäsemetega ühenduses ning sealt vahelt kulgevad närvid. Seljaprobleemid võivad alguse saada liiga intensiivsest tahapoole sirutusest ja lihaste pingestamisest. Sageli esineb lülisambas diskisopistusi, ehk diski prolapsi. See tähendab lülidevahelise ketta ehk diski välja sopistumist. Sellega kaasnevad ka närvikahjustused. Sopistunud disk võib katkestada normaalse närviimpullside edastuse kas kätesse või jalgadesse ja häirib lihaste normaalset tööd. Ümber nimmelüli on ka väikesi sisemisi lihaseid, mille ülesandeks on selgroogu toetada ja hoida. Kui nende töö on diski sopistuse tõttu häiritud, hakkab keha automaatselt kompenseerima seda muude lihastega, näiteks suurte seljalihastega ja tekivadki püsivad seljaprobleemid liigse
Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad Tsütoskelett (trabekulaarvõrgustik) on erinevatest valkstruktuuridest moodustunud paindlik rakusisetoes, mis täidab kogu rakku. Ei koosne kaltsiumisooladest! Ülesanded Tsütoplasmaga toimuvad muutused päristuumsetes tagavad tsütoplasma ringliikumise Võimaldavad membraani sopistumist sisse-välja Seob raku ühtseks tervikuks Fikseerib suuremate rakustruktuuride asendi 28 Kujutab endast kokkutõmbevõimeliste rakkude varu Ripsmed/viburid (ei peeta silmas silmaripsmeid): koosnevad korrapäraselt paigutatud mikrotuubulitest, mis ristlõikes vastavad üldpaigutusele 2(keskel)+9*2 (äärtes)
annaabi.ee 
