sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised. Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse mõjul. 1 Ei ole vahet, kas me reaalselt näeme mingit pilti või see on meie kujutluses, seega me saame iseenda alateadvuse kaudu ümbritsevat suunata. Näiteks loitsides ja lauldes. Saame luua laulude abil pilte soovunelmatest. Laulu kaudu on võimalik reaalsust luua. Kui sa ise ei seisa oma terveolemise eest kes selle eest siis veel seisab. Nõnda ei saa me panna vastutust oma maa ja elu eest teiste õlgadele, meie ise oleme selle maa ja rahva hoidjad. Äratame regilaulu uuele elule Enda laulmine on algul vilets ja väeti, aga ega ta ilma laulmata paremaks ei lähe. Kui ei proovi, siis ei õpigi. Tõeline regilaulu õppimine ja laulmine saab toimuda sügavalt usalduslikus ja soojas õhkkonnas südamest südamesse.
korrigeerivat kontakti keskkonnaga, sest sündroomist tingitult peab ta eneseregulatsiooni ja organiseerimist alles vaevaliselt õppima. On raske sellega arvestada, et tegelikult tuleb kogu igapäevaelu ära planeerida ja ära liigendada ka nädalalõpud ja vaheajad, sest muidu satub laps/nooruk mingisesse ,,pöörisesse", mis suure tõenäosusega toob kaasa tugevaid konflikte. Need lapsed ja teismelised vajavad oma vanemaid ööpäev läbi, kogu lapsepõlve aja. Tuleb loobuda oma soovunelmatest, kuidas tahaks oma last ideaalselt kasvatada. Põhjusel, et igas kasvatustöös on suhted lausa hädavajalikud, on tungivalt vaja vanematele abi pakkuda. Aidata neil mõista, et laps vajab vähemalt üht inimest elus, kes temasse usub ja kes võtab enda kanda toetava ja positiivse kaaslase rolli. Vanemad pole selleks tihti võimelised või pole veel võimelised, nad on probleemile liiga lähedal, liiga kaasa tõmmatud, liiga haavatavad. Siis on hädavajalik leida perekonnaringist või
olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja jutustaja soovunelmatest, ootustest ja lootustest (Mihkla & Tedre, 1980; Kask et al., 1965). Samuti õpetab see inimesi unistama ja edasi püüdlema täiuslikuma ning inimväärsema elu poole (Mälk, Sarv & Viidalepp, 1967). Vanemale generatsioonile pakuvad muinasjutud tänapäeval huvi, sest kajastavad meie esivanemate mõttemaailma ja omaaegset elu (Mihkla & Tedre, 1980; Mälk et al., 1967). Muinasjutu üldised tunnused on (Mihkla & Tedre, 1980): 1. õnnelik lõpp; 2
annaabi.ee 
