leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus. Kokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud
Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus. 4. Holden Caulfield – Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise
kakskümmend aastat tagasi.Nancy Friday raamatu ,,Naised peal" ning teiste seksuaalfantaasia teemaliste teoste autor, ütleb,et naiste fantaasiad on muutunud rohkem näitlikumaks ning silmnähtavalt seksuaalsemaks ning agressiivsemaks. Ära karda ega häbene neid fantaasiaid. Seksuaalfantaasiate määratlus Rootsi seksuoloogide Bergström Walani ja Ivarssoni sõnul on seksuaalfantaasiat raske eristada näiteks kujutelmast, mälupildist, soovunelmast,unistusest, igatsusest või mõttepildist. Nende järgi võib seksuaalfantaasia põhineda mälestusel, loetul, nähtul või läbielatul. Seksuaalfantaasia on midagi sellist, mida inimene oma mõtetes uuesti läbi teeb, aga siiski uuest vaatenurgast. Fantaasia üheks tunnusjooneks on, et see ei sarnane kunagi täielikult tegelikkusega. Unenäost eristab seksuaalfantaasiat teadlikkus fantaseerides on inimene täiesti teadvuslikus seisundis
aktiivse sekkuja, võitleja ja maailmaparandaja positsioonile. Selle aja ja ka luulekogu läbivaks teljeks sai liikumine, muutumine, pürgimine uue ja areneva poeetilise mõtestamise poole. Mats Traat näib järgivat põhimõtteid, mida ta ühes oma hilisemas esinemises on iseloomustanud märksõnadega avastustung, poeetiline meeletus, sõit tundmatusse. Traadi ajendiks kirjutamisel sai usk kirjanduse õilistavasse jõusse, tiivustatud soovunelmast, et sõna abil võib argielus deformeerunud indiviidi moraalselt tervendada. Võttes lipukirjaks “kompromissitu ausus”, ründab poeet üha enam olesklejaid, nn. elurentnikke ja mitmesuguseid muid ajastu taunitavaid nähtusi. Eriti iseloomulik on selles mõttes “Tuimuse ja tuulte poeem”. Truuksjäämine oma elu- ja kunstikreedo põhiveenetele, toetumine sisemisele täiusele ja tasakaalule ilmneb ka värsikogudes “Harala elulood” (1976), mis sai J
annaabi.ee 
