Seejärel lasi doktor Hansul lugeda ladinakeelset teksti ja ise imestades, kuidas vaese sepa poeg oskab ladina keelt. Hans mõtles kähku välja ja ütles, et rändmunk õpetas, sest ei saanud ta rääkida Rabi Esrast. Doktor lasi Hansul veel kirjutada oma nimi paberile hans kirjutas Johannes Faber ( ladina keeles ). Pärast seda kirjutas ka doktor sinna alla ja saatis rektori jutule. Kuid Hans sai aru, et doktor oli tahtnud temaga ainult nalja teha, sest soovituskirjas seisis : anda kirjatoojale tubli nahatäis häbematuse eest tulla jutuga, nagu oleks tal küllalt teadmisi, et osa võtta kõrge kooli õpetusest. Sellegi poolest võttis Hans selle tee ette. Rektor oli tõsine mees , pikka kasvu ja kullininaga. Kuid ütles, et kui Hans grammatika eksami ära teeb, on tal võimalus asuda õppima. Niisi võttis Hans Jan Husi (rektori nimi) enda teejuhiks tarkuse allikate juurde. VI
sõna tähendus ei ole seotud tema referendiga, sellega millele ta viitab Tähendus on kasutamine (nagu Wittgensteinil) Suhtlemispostulaadid Just suhtlemispostulaadid võimaldavad mõista hüüet ,,Auto!" kui hoiatust ,,Ettevaatust, sa võid auto alla jääda". /Ehmata! Ja kohv/ Rääkija võib tahtlikult kasutada mingit suhtlemispostulaati, et edastada oma mõtet varjatud kujul, nii et kuulaja peab selle mõtte ise tuletama kui implikatuuri. Nt kui õppejõud oma soovituskirjas õpilasele, kes pretendeerib õppejõu kohale, piirdub märkustega, et ta valdab hästi inglise keelt ja külastas järjepidevalt seminare, järeldab soovituse lugeja raskusteta, et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt, aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../ Presupositsioonid on sarnased implikatuuridega, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast
g§j|:ptakse konkreetsed ettepanekud inimestega ühenduse võtmise kohta. Kuna see on minu jaoks nii oluline, siis kas teile sobiks, kui ma teen teie Potentsiaalselt soovitajalt küsitakse, kas ta on valmis soovituskirja kirjutama , ja 4 soovituskirjas mõned muudatused, et see oleks kooskõlas sellega, mida pakutakse välja ideid selle kohta, mis kirjas vöiks sisalduda. Siin muutubki ütlesid minu teised soovitajad?" juh^ndaii'im. vituskirja kirjutamisel väga tähtsaks. Sõltuvalt olukorrast tehakse ,, Tänan teid väga soovituskirja eest. Mulle meeldib väga____________, ettep
mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivamad kandidaadid. Personalivaliku protsess koosneb üldjuhul kandidaatide sõelumisest ehk esmasest valikust (tavaliselt CV-de ja mõne muu eelvaliku tegevuse alusel), tutvumis- ja hindamistegevustest ning lõplikust valikust. 7. Valiku- ja hindamismeetodid Personali valiku meetoditeks on eelintervjuu, ankeet (CV), taustauuring, soovituskirjas, test, käitumisülesanne ja töölevõtuintervjuu. Intervjuu on töötajate valiku ja hindamise oluliseim ja 82 levinum meetod. Intervjuu eesmärgiks on teada saada vestluse käigus kandidaadi sobibus vakantsele ametikohale. 8. Valikumeetodid- Cv-de ning motivatsioonikirjade analüüs; kandidaatide sõelumine 9
annaabi.ee 
