18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks või kasutajale vajalikeks väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel. WIPO põhjendusel on arvutiprogrammid põhimõtteliselt kirjutised ning vastavalt Berni konventsioonis väljatoodule, ei ole kirjutise loomise eesmärk
kasutusväärtuse tõusul. 18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks või kasutajale vajalikeks väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada - iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel. ??????????????? 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Koodi on võimalik alati edasi arendada
kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul. 18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks või kasutajale vajalikeks väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada - iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel. ??????????????? 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteostel? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Koodi on võimalik alati edasi arendada
Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga, seega rakenduvad neile ka kirjandusteoste autoriõigused. Kui vaieldakse, et tarkvara õiguskaitse tähtaeg on liiga pikk, vastab WIPO, et kui töö on iganenud, siis seda ei kasutata, ja ei rakendu ka õiguskaitse. Tähtaeg on n-ö ülempiir. Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks või kasutajale vajalikeks väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada - iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel. 19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Kui programm on juba tavakasutajate jaoks iganenud, võib ta pakkuda huvi
agressiooniakti olemasolu ja annab soovitusi või otsustab, milliseid meetmeid tuleb artiklite 41 ja 42 kohaselt võtta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks. Artikkel 40 Olukorra halvenemise vältimiseks võib Julgeolekunõukogu, enne kui ta annab soovitusi või otsustab rakendada artiklis 39 ettenähtud meetmeid, nõuda asjaosalistelt nende ajutiste meetmete täitmist, mida ta peab vajalikeks või soovitavaiks. Sellised ajutised meetmed ei tohi kahjustada poolte õigusi, nõudeid või olukorda. Julgeolekunõukogu arvestab vajalikul viisil nende ajutiste meetmete rakendamise ebaõnnestumisega. Artikkel 41 Julgeolekunõukogu võib otsustada, millised relvajõudude kasutamisega mitteseotud meetmed tuleb võtta tema otsuste täitmiseks ja ta võib nõuda organisatsiooni liikmeilt nende meetmete rakendamist. Need meetmed võivad ette näha majanduslike suhete, raudtee-, mere-, õhu-,