Eesti uusaeg
Talurahvakoolide uuenemine algas juba 19 saj esimsel poolel. Talurahva haridus tervikuna 19
saj esimesel poolel jäi domineerima koduõpetus.
Murrangulised sündmused algastme hariduses toimusid sajandi keskpaki ja teise poole
alguses 1850ndad-1878ndate aastateni. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, üle eesti siis. Mindi
ka üle üldisele 3-aastasele koolikohustusele. Peamised õppeained olid emakeel, usuõpetus,
arvutamine ja laulmine. Sajandi tesel poole lisandus geograafia. Soovitatatvad ained olid
ajalugu ja vene keel (kuni venestusperioodi alguseni), lisaks võimlemine poistel ja käsitöö
tüdrukutel.
Õpetajad ja õpikud- talurahvakoolide õpetajate ettevalmistamine oli pikka aega
reguleerimata:vahel mingid pastorid tegid seda (Rosentpenter Pärnus ntks) ja neid oli veel
,aga riiklikult oli süsteemitu see asi. 1837 algas Eestimaal see asi normaalselt, kui avati
esimene Koolmeistrite seminar. Liivimaa kubermangus valakoolide ,petajaid valmistati ette
annaabi.ee 
