Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Lõpetus – armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks. Seejärel palvetab preester terve koguduse nimel lõpupalve, tänades Jumalat kuuldud Sõna ja vastuvõetud armulaua, s-t. kogu missa eest. Missa lõppeb rahu soovimisega. Tavaliselt kogudus laulab seejärel lõpulaulu.
eemaldunud naise traditsioonilistest väärtustest. Niisamuti on ta jätkuvalt kriitiline kaasaja tasakaalutult maskuliinse ühiskonna suhtes. Pealkirjaga näib ta ühtlasi küsivat, kas naise jaoks loomulik roll ja elu on muutunud juba millekski peaaegu müütiliseks. Kristiina täheldab, kuidas paljude inimeste elu on muutunud mõtestamata kaasaminekuks kaasajaga, mille poolt esile tõstetud "vajadustel" ja väärtustel pole kuigi suurt seost ei inimese sügavama tahte ega ka teadvustatud soovimisega. Selle tulemus on aga trööstitu: lapsed sünnivad emaüsadest "kivilinna kandilistesse korteritesse", "liivakasti nelja nurka", "kärusse kile alla", mitte aga ema-isa soojade ja kaitsvate käte vahele, armastusse, mis paneks neid ka sisemiselt kasvama. Poleks ilmselt liialdus öelda, et raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud.
loomupärasel moel ja kes on just oma loomulikkuses "kõige ilusam kogu maal". Ta pole loodud kullast, ta pole võrsunud kividest ja betoonist, on ebatäiuslik, ent seevastu ehe ja tõeline. Kristiina täheldab, kuidas paljude inimeste elu on muutunud mõtestamata kaasaminekuks kaasajaga, mille poolt esile tõstetud "vajadustel" ja väärtustel pole kuigi suurt seost ei inimese sügavama tahte ega ka teadvustatud soovimisega. Selle tulemus on aga trööstitu: lapsed sünnivad emaüsadest "kivilinna kandilistesse korteritesse", "liivakasti nelja nurka", "kärusse kile alla", mitte aga ema-isa soojade ja kaitsvate käte vahele, armastusse, mis paneks neid ka sisemiselt kasvama. Raamatu teises luuletuses, kus Kristiina arutleb oma juurte üle, jõuab ta järelduseni, et pole midagi, mis teda sellises ühiskonnas kinni hoiaks ja et sõltumata sellest, kas tema juured
2. kannatusel on põhjus-põhjuseks on elujanu, soov elada meelelises maailmas 3. kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu lakkab 4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab 5 kohustust islamis: 1. Usutunnistus-ma tunnistan, et ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. 2. Palvus- 5korda päevas pead palvetama näoga Meka suunas, kindlad palveasendid ja –ajad, palvus lõpeb rahu soovimisega, minarettide otsas oleate valjuhäälditega kutsutakse inimesi palvusele. 3. Palverännak-kohustus 1 korra elus käia Mekas (või Mediinas, Jeruusalemmas), nendes linnades tohib olla ainult max 2-3 päeva, sest palverännakutel käib tohutult palju inimesi. 4. Paastumine-1 korra aastas, kestab kuu aega (ramadan), loetakse koraani, ei tohi süüa ega juua päikesetõusust loojanguni, alkohol on keelatud,
sellepärast oma rahvast lahkuda. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ametis, igas seisuses, maal või linnas. Ta tahtis, et Eestivend jääks ustavaks rahva liikmeks, jagaks omavahel õnne ja õnnetust, püüda head teha rahva edasi saamiseks. Seda tehes oled aus mees kõikide ees ja oled teinud kõik, mis õige perepoja kohus oli (Palamets, Hillar 1994:23-24). Kolmas soov ütleb, et eesti rahvale ka suuremaid koole tekiks, kui meie kihelkonna ja küla koolid. Selle soovimisega ei tahtnud ta küla ja kihelkonna koolide arvu vähendada, vaid hoopis tõsta. Niipea kui võimalik, peaks Eestil olema kool, kus eesti keele õpetust antakse, mis oleks hea kreisikooli vääriline. Hurt ütles, et kindlasti on koos temaga veel inimesi, kes temaga nõus on ja 12 sellepärast palju muret tundnud ja vaeva näinud, et selline asutus välja ilmuks. Kooli, kus eesti keelt õpetatakse ja muidugi ka saksa ja vene keelt, on kolme asja pärast hädasti tarvis. Esiteks võib tõsine
annaabi.ee 
