Minapilt on osa isiksuse minakäsitusest. Motivatsioon - indiviidi sisemusest tulenev mõju. See on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused. Motivatsiooni allikaks on inimese usk oma suutlikkusse saavutada eesmärk. Eesmärkide läbi võetakse vastutus enda tegevuse eest ning nende saavutamine kasvatab usku oma võimetesse. Motivatsioon määrab tegevuse eesmärgid nii, et viimased väljenduvad indiviidile tema enda soovidena. P Primaarne sotsialiseerumine - alus sekundaarsele sotsialiseerumisele, mille käigus inimene muutub ühiskonnast tulenevate survete passiivsest vastuvõtjast ümbritsevale sotsiaalsele keskkonnale aktiivseks mõjuavaldajaks. R Refleksioon - tagab sõltumatuse iseseisvaks tegutsemiseks ning kontrolliks, võimaldades mõista oma tegevust erinevates seostes, seda planeerida, määratleda, kõrvalt jälgida ja iseendalt õppida
olla teenused, ideed, lubadused, informatsioon, tööjõud, teadmised jms. Ühiskonnas asetleidvate vahetuste põhjuseks on inimeste vajadused ja soovid. Vajadused tekivad millegi olulise puudumisel, nad väljenduvad rahulolematuse või sisepingetena. Nad on tihedalt seotud inimese füsioloogiaga ja psühholoogiaga. Siia kuulub söömine ja joomine, riietumine ja eluaseme omamine, gruppi kuulumise ja lugupidamise vajadus jms. Iga vajadus võib aga esineda väga paljude erinevate soovidena. Soovid on muutuvad, vajadused aga püsivad. Soovid sõltuvad elukeskkonnast, kultuurilisest taustast, turundustegevusest, elueast, kasvatusest, harjumustest jms. Seetõttu tegeleb turundus rohkem soovide kui vajaduste rahuldamisega. Kõiki vajadusi ja soove ei saa täita, tuleb teha valik vastavalt rahalistele võimalustele. Need vajadused ja soovid, mille eest ollakse valmis maksma, 3
areneb. Laps oskab paremini võtta arvesse teise inimese vajadusi. Lapsed jagavad asju, lepivad teise soovidega, osutavad taktitunnet 154 jne. Ka ühise vastutuse kasv võib saada alguse, kui lasterühma selles juhendatakse. Jonn Väikelapse ea arengu tulemusena areneb 34. eluaasta lapsele mina. Isiksus väljendub sõnadega mina, mina ise, tugeva tahtmise ja tugevate soovidena. See mina harjutab ennast mängueas, kus aga saab võimalust. Tuleb kogeda ja mõõta piire, küsida, kuidas on õige riietuda, mida kõike võiks tahtes saada. Seda kutsutakse trotsi ehk jonniperioodiks. See on tahtmiste, juhtimise ja piiride otsimise harjutamine. Nüüd ongi lapse mina arengu teine arenguperiood. Saamaks võimalusi harjutada valikute tegemist ja tahet vajab laps