Maapinna ja aluskihtide reljeef. Taimkatte ja orgaaniliste jäänuste muundumine. 5. Soodega seotud huvigrupid ja nende suhted turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad põllumehed marjakasvatajad marjulised, seenelised, jahimehed organiseeritud turistid puhkajad, üksinduse otsijad soodes elavad ja kasvavd liigid puhta õhu kasutajad puhta vee kasutajad looduskaitsjad sooteadlased 6. Raba kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Raba - spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib Eesti rabad jagada kolme peamisse kasvukohatüüpi: nõmmrabad siirderabad
a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M. Ilomets, J. Paal, H. Simm, H. Trass jt. Tuntumad sooteadlased Professor Viktor Maasing (1925-2001). Temalt on ilmunud üle 90 trükitöö soodest. V. Masing on tegelenud soode tüpoloogia arendamisega, alates mikrotasandist ning lõpetades globaalsega, rõhutades seejuures pidevalt soode kui maailma mastaabis kaduvate loodusmälestiste kaitse vajadust. V. Masingu põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse vajaduse põhjendamisel ja organiseerimisel. Endla soostiku taimkatte struktuuri ja dünaamika jälgimist alustas V. Masing 1940. aastate lõpus,
(sh turbasamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo Tarnad, pilliroog, villpead, jõhvikas, turbasamblad, ubaleht, pajud, porss, kased, mänd, jms Raba Mudatarn, turbasamblad, samblikud, puhmikulised, rabamurakas, jänesvill, tupp-villpea, rabakas, jms 7.4. Soode tähtsus (võimalikud huvigrupid, otseselt soodest sõltuvad liigid, sood kui ohustatud elupaigad) . Huvigrupid: puhkajad, liigikaitsjad, sooteadlased, organiseeritud turistid, marjakorjajad, põllumehed, metsamehed, turbakasutajad, puhta vee kasutajad, soodes elavad ja kasvavad liigid. Soodele omased liigid (mis on ohustatud või LK all) Raudtarn, Turvastarn, Tihe tarn, Lääne mõõkrohi, Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kuradikäpp Russowi sõrmkäpp, Soo neiuvaip, Sale villpea,Kolmismadar, sinine emajuur, Hallikas parthein, Lõhnav käoraamat, Sookäpp, Siberi võhumõõk
väga rohke orgaanilise aine sisaldusega - orgaanilist ainet üle 20%. 5.3.1. Turbad Soid või soostunud alasid on Eestis ca 25% territooriumist, kuid kõikidest soodest ei ole turba tootmine võimalik kas väikeste varude tõttu või siis turbapinnastel kasvavate puistute olemasolu tõttu. Olenevalt turba tekketingimustest ja taimkatte iseloomust jaotatakse sood kõrg-, siirde- ja madalsoodeks ning turbad vastavalt raba-, siirdesoo- ja madalsooturvasteks. Sooteadlased jaotavad nendesse põhigruppidesse kuuluvaid turbaid veel paljudeks väiksemateks gruppideks ning gruppe omakorda liikideks. Jaotuse aluseks on valdavalt taimkatte iseloom, millest mingi turvas on kujunenud; turbaliigi nimetus koosnebki ühe või kahe taimeliigi või taimerühma nimetusest. Näiteks olgu nimetatud rabaturvaste rühma kuuluv männi-sfagnumi turvas. Ühtekokku on turbaliike mitukümmend, kuid nende detailne kirjeldamine ei ole käesolevas õppematerjalis vajalik.
annaabi.ee 
