Eesti geoloogiline ehitus
looduskaitse all on 25. Hiidrahnudeks nim. kive mille läbimõõt on 10 m või ümbermõõt üle
25m.
Esineb liivaluiteid. Liivad on kuhjunud viimse jäätumise lõpul, kui siin olid jääserva ees
suured järvetasandikud kuhu liiv settida sai.
Rannalähedastel aladel on kuhjunud liivad, kruus ja veeristik, mis on settinud Läänemere
erinevatel kujunemisastmetel. Tegemist on rannavallide ja maasäärtega, luidetega.
Olulised pinnavormid on jõeorud. Rannavallide ja luidete taga esineb sootasandikke. Osa
neist on Lahemaa RP reservaatidena kaitse all - Suurekõrve reservaat ja Koljaku-Oandu
reservaat.
Vaadeldav ala on veekogude alt vabanenud enam kui 10 000 aastat tagasi ja valdav osa
territooriumist on üle merepinna kerkinud alles viimase 5000-6000 aasta vältel.
Veestik
Rannikumadalikku läbivad arvukate Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud:
Keila, Vääna, Pirita, Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja, Kunda, Purtse ja Narva jõgi ning paljud
väiksemad jõed.
annaabi.ee 
