EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud ...
peenemaid osakesi savi ja liiva kandis vesi välja ning need kandusid jääjärvedesse, mis võisid asuda vahetult liustikuserva ees või sellest kaugemal. Jääjärvede tühjaksjooksmisel või kuivamisel tekkisid väga tasase pinnamoega jääjärvetasandikud, mis on nüüd enamasti liigniisked ja vajavad selleks, et seal põldu harida või tootlikku metsa kasvatada, kuivendamist. Osa neist soostus ja muutus sootasandikeks. C) Vahetult jääserva ette veega kantud kruusad ja liivad moodustasid peale ümbritseva jää sulamist ümbrusest kõrgemad vallilaadsed kõrgendikud oosid (marginaalne oos), näiteks Rakvere Vallimägi. Radiaalsed oosid tekkisid liustiku servaga risti olevates jäälõhedes (vt joonis Kuidas on tekkinud Neeruti mäed?). D) Lääne- ja Põhja-Eestis jäid suured alad peale liustikujää sulamist algul jääjärvede, siis mere alla