Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja tööd anda aastaringselt. Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis 1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja suurenesid pinnasekahjustused metsas. Kokku ei sobinud alati plaanimajandus ja metsatööks kesised talved, mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud. Kui ilmnes, et traktorite kasutamisega kaasneb suur puude, pinnase ja alustaimestiku kahjustamine, üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks. . Praegusel ajajärgul toimub langetamine, laasimine, järkamine raiekohas kas mootorsaagide või harvesteritega, puidu kokkuvedu ratas- kokkuveotraktoritega, väljavedu tarbimiskohta suure kandejõu ja mitmesillaliste veoautodega
paakspuu jt. Alustaimestik liigivaene. Puhmasrindes esineb sageli h. mustikas, h. pohl, sinikas, sookail ja kanarbik. Rohttaimedest on esindatud h. sinihelmikas ja keratarn, sageli kasvavad osjad (mets-, soo- ja konnaosi (Equisetum fluviatile)), mitmed tarnad (harilik-, niitjas (Carex lasiocarpa) ja tähttarn (Carex echinata), samuti mitmed sõnajalaliigid (ohtene-ja laiuv sõnajalg). Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad, turbasamblad ja karusamblad. Raiestikel süvenevad soostumisprotsessid. Suureneb sammalde ja kõrreliste ohtrus, milline takistab LU. Kultiveerida Ku, 3000 tk ha-le, istutada Mä, 5000 tk ha-le või külvata Mä kuni 6000 külvikohta ha-le. Kasvukohatüüp on levinud Kirde- ja Edela-Eestis, moodustades kuni 6% riigimetsadest. Kõdusoo metsad Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%.
annaabi.ee 
