alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused.
..80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 14. Makroelemendid: C,O,H,Ca,Mg,K,Fe,P,S,N 15. Gleistumine - õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. Fe2O3 à FeO. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Roostelaigud. 16. 17. tünnireegel: üks element ei asenda teist. Taimed suutelised kasutama vees ja nõrkades hapetes lahustunud toitaineid, liikuvad ehk laktaatlahustavad ühendid 18. Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Seda määratake visuaalse vaatluse teel. Hinnatakse kivisust , reljeefi, märgade muldade
meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. 14. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks ? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15
meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. 14. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks ? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15
Ilmneb profiilis iseloomuliku sopilise heledama Egl horisondina raskema lõimisega kihi pinda kopeerides. Tähistame Egl IV Liigniisketes tingimustes toimuvad protsessid. 1. gleistumine õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolmevalentne raud taandub kahevalentseks. Fe 2O3 à FeO. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Selle protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Gleistumise rida:(g) üksikud roostetäpid, g nõrgalt gleistunud, G tugevalt gleistunud (gleihorisont).Tähistame G-tähega V Muud protsessid. 1.Kultuuristamine inimese sihipärane (agronoomiline) tegevus, mis tõstab mullaviljakust: huumusevaru suurendamine, mulla reaktsiooni reguleerimine, iikuvate totainete
kasut.vastavalt konkreetse mulla väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks väetustarbele,kasvatatav kultuur bioloogilistele kahekihilise lähtekivimi olemasolu.Lähtekivim iseärasustele ja planeeritavale on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes saagile.VÄETUSTARBEKAART-koostatud P liigniisketes tingimustes taandub.Gleistumine ja K kohta mikroväetistest Cu,Mg,B näitab soostumisprotsessi Lubjatarbekaartid-väetisannuste suurendamisel olemasolu.Kultuuristamine-inimese sihipära saak tõuseb teatud piirini-agr.max.Saagi tõus tegevus mullaviljakue tõstmiseks algul järsk,hiljem aeglane.Mulla viljakus- Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade spetsiifiline tunnus ja omadus mille poolest muld taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed erineb viljatust kivimist.Eristatakse kahte liiki mullad. Bm-metamorfne Bh- viljakust:Looduslik ning Kunstlik
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet
Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad. Bm-metamorfne Bh-huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf-huumus- raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g-geleistunud;(g)- gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de peal)
põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes. Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa oluliselt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad: Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla
närbuvad. lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab kasvukohatüübid) pidurdab mets pöök) võib kahjustada koorekuumapõletik, eriti sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil soostumisprotsess kiireneb olulisel määral. mille mõjul puud intensiivse kasvu tõttu on 5.4 Mets ja atmosfäär temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune suhteliselt peenikese tüvega. 5.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis
Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele. Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis
Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb olulisel määral. 16 6.4 Mets ja atmosfäär Atmosfääri tähtsus ja koostis Metsa arengus on oluline ökoloogiline tegur atmosfäär. Sealt saavad puud süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. Süsinik moodustab umbes 50% puittaimede kuivkaalust. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Käesoleval ajal
siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõredalt kased, tarnastik, turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Seetõttu esinevad rabas mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid ja puud on jändrikud. Rabad Rabasid ohustab kuivendamine-kaevandamine. Kui ei taastata liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad enam ei kasva tegelikult (piirdekraavid!).
Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. · Ülemineuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. · Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõrdalt kased, tarnastik) · Siirdesoole on iseloomulikud sookask ja madal kask segus männgia. Lääne-Eestis ka porss (?) Rabad · Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas (turasamblaturvas). · Soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasuttavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Esinevad mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid, puud on jändrikud. · Rabasid ohustab kuivendamine turba kaevandamine. · Kui ei taasta liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad eenam ei kasva tegelikult (piirdekraavid).
Hektar lehtpuumetsa võib soojal suvepäeval transpireerida vett suurusjärgus kuni 40 t/ha. Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib
Pähikud poolkerajad, tähtjalt asetsevate põisikutega. Põisik 3-4 mm pikk, piklikmunajas, kaksikkumer, kollakaspruun. Põisiku nokk moodustab poole põisiku pikkusest. Emakasuudmeid 2, õitseb mai lõpul, juunis; viljub juulis, augustis. Samblarinne hästi arenenud, mosaiikne. Esinevad harilik karusammal (KD), turbasamblad (D), palusammal, lainjas kaksikhammas, soovildik, harilik kaksikhammas. Raiestikele on iseloomulik soostumisprotsessi intensiivistumine. Suureneb tunduvalt hariliku karusambla katvus ja vitaalsus. Enamik metsa all kasvanud varjutaluvaist turbasamblaist asendub valgusnõudlikumatega. Levik: kogu Eestis, eriti sage Kirde- ja Edela-Eestis, harvem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: karusambla-männik, karusambla-kaasik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millise mullatüübiga on tegemist rabastuvates metsades? 2. Kui tüse on nendes kasvukohatüüpides turbakiht? 3
produktiivsust. Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jaotatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal.
annaabi.ee 
