moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid
ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veereziim.*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi
Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Hapniku puudumisel on mikroorganismid sunnitud kasutama orgaanilise aine hapendamiseks (oksüdeerimiseks) mineraalides olevaid rauaühendeid. Selle toimel muutuvad mulla mineraalhorisondid sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist (mineraliseerumist) nimetatakse turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti: CG (gleistunud lähtekivim) ja AT (toorhuumus). Turvastunud gleimuldi leidub ka teistes vööndites, kus valitsevad pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas.
1. MUKRI RABA TEKKELOOST Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10000-9000 aastat tagasi. Mukri raba on nime saanud Mukre küla ( varasemalt ka Mukro ) nime järgi. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Mukri on terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastal ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. Üle raba viiv tee on ehitatud puunottidele ja haokubudele ning on seega ajalooliselt väärtuslik. Mukri raba on kujunema hakanud järve soostumisega preboriaalse kliimastaadiumi lõpul. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane etapp. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood pole rabad. Raba on küll liigivaene, kuid väga püsiva kooslusega. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on seisev ja sisaldab vähe mineraalaineid ning hapnikku. Rabavesi on pruunikas ja happelise reaktsiooniga, kuna sisaldab humiinaineid. Rabavesi on puhas ja seda võib juua, kuid ta ei kustuta hästi janu, kuna sisaldab vähe mineraalaineid.
tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane ning selle tüsedus jääb enamasti alla 10 cm. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti. Okasmetsa mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel
mullad suvel liigniisked. Bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust, seepärast on tundravööndis mulla teke ja mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine väga aeglased. Toimub gleistumine protsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas, mulla mineraalhorisondid tõmbuvad sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbama. Soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Veel on tundravööndis voolamine, krüoturbatsioon ja polügonaalpinnas. Voolamine on vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed. Krüoturbatsioon on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld külmub alt ja pinnalt ja lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale
moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e. deflatsioon - tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid
pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 52. Kamardumine. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 53. Leostumine. on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. 54. Küllastumine. on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 55. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi
2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. 55. !Kamardumine! huumusainete teke ja kogunemine mulda. 56. !Leostumine! Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade ja karbonaatide) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. 57. !Küllastumine! Mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. 58. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud 1) Mullatüüp – ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund 2) Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis 3) Mullaliik – eristatakse alltüübi piires 4) Mullaerim – mullaliigid on jaotatud mullalõimise järgi 59. Eesti muldade klassifikatsioon Vt. muldade määramise tabelit 60. Eesti agromullastiku valdkonnad.
või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse
Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 69. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 70. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 71. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise
aine muundumisel moodustunud huumuse, orgaanilis-mineraalsete komplekside ning biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg-karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. Kultuuristamine on looduslike muldade kasutuselevõtmine inimese poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. 19 Mulla füüsikalis-keemilised omadused Mulla kolloidid ja nende omadused
kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 68. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 69. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 70. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise
turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3.
annaabi.ee 
