Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Soostik on hakanud tekkima peale viimast jääaega ehk 10000 aastat tagasi. Oma suurusele vaatamata võib seal põhjast lõunasse kõndida vaid 20km. Soostiku veetaset hakkas tõstma 1956. Aastal rajatud Narva veehoidla ja langetab üle 20m maapinnast sügavamale jõudnud Sirgala ja Narva karjääridest vee välja pumpamine Mustajõkke.
Soostiku külastamiseks on rajatud spetsiaalne matkarada, mille tinglik alguspunkt on Oonurme Külaseltsi poolt rajatud loodusõppekeskus, kus lisaks loodushariduslikele ekspositsioonile on võimalik teada saada raja kohta täiendavat infot.
Soostiku pindala on 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha’l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu.
Soostiku kogupindala on umbes 25 000 ha. Soostiku suurem ja keskne osa on madalasooline, äärealadel (Jõmmsoo, Varnja ja Pedaspää sood) on levinud siirdesoo ning ala kaguosas Meerapalus on raba.
Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 3–4 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.