kasvata. Erinevused ilmnesid ka eestlaste ja muulaste suhtumises laste karistamisse. Kui 49% eestlastest pooldas laste karistamist, siis vaid 26% muulastest pidas laste karistamist õigeks. Erinevus hoiakutes on Tallinna ja maa elanike seas, kui 28% tallinlastest pooldab karistamist siis maa elanikest 55%. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ühiskonnas on traditsioonilised hoiakud, mis rõhutavad soorollide ja soospetsiifiliste käitumismallide erisust ka tänaseni laialt levinud, seda nii meeste kui naiste seas. Teiseks, naised on oma hoiakutes siiski üldjuhul modernsemate vaadetega kui mehed. Kolmandaks, meeste ja naiste rolliarusaamad lahknevad eelkõige nendes küsimustes, mis puudutavad kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone. Neljandaks, mida haritumate ja nooremate meestenaistega on tegemist, seda modernsemad on üldjuhul ka nende hoiakud. See lisab lootust, et tulevikus, koos põlvkondade
Vahel võib vastsündinud tüdrukul esineda ka limajat või veresegust eritist tupest; ka see möödub iseenesest. Rahuperiood: Peale emalt pärinevate östrogeenide elimineerumist ning nendest tingitud muutuste taandarengut algab nn. rahuperiood. See algab tavaliselt 21. elupäevast ning kestab 8.-10. eluaastani. Seda perioodi mõjutavad peamiselt väikesed hormoonide hulgad, mis eritatakse neerupealiste poolt ning mis genitaalsüsteemile mõju ei avalda. Selle perioodi lõpul tekib soospetsiifiliste hormoonide produktsioon munasarjades. Suguküpsusperiood: selle perioodi peamiseks iseloomustajaks on munasarjades toodetavad kehaomased ja soospetsiifilised hormoonid. Esmalt moodustuvad östrogeenid, mille toimel läheb rahuperiood üle prepuberteedifaasi, mil tekivad anatoomilised ja funktsionaalsed muutused genitaalsüsteemis. Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju,
annaabi.ee 
