! """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""# """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %"%" & '' """""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""$ %" " """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""( %")" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""""%+ %")"%" * """"""""""""""""""""""""""""""""""""""""% %")" " , - * , ...
tapeti tuhandeid Euroopast pärit vaimuhaiget gaasikambrites, mürgi manustamise ja näljutamisega. 40. Hitlerliku Saksamaa positiivne panus meditsiinilukku Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb: Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise keeldumine) Suitsetamisevastane programm (asutustes, avalikes kohtades piiramine) Töö reguleerimine Ea- ja soospetsiifilised regulatsioonid Füüsilise töö kultus Reproduktiivse rolli propaganda Kodutöötervishoiu reguleerimine Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud) 41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul Saksamaal) Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine Seksistlik paternalism Rassiteooria rõhutamine Preventiivmeditsiin Kulude kokkuhoid Looduslähedane elustiil
Arv 5 34 44 11 7 101 Tabel 4: Maetute vanuseline struktuur kaubi külakalmistu materjali põhjal. 8 7. MAETUTE SOO MÄÄRAMINE Sugu saab tavapäraste, kättesaadavate meetoditega, määrata ainult täiskasvanute luudel. Seda sellepärast, et lastel (kokkuleppeliselt peetakse silmas vanuserühmi alla 25 aasta), pole luustik veel lõplikult välja arenenud, sj ka soospetsiifilised tunnused. Sugu saab määrata kahel moel: nö silma järgi (mittemeetrilised/mittemõõdetavad tunnused) ja mõõdetavate tunnuste alusel. Mõlema meetodi puhul on siiski võimalus eksimiseks - võib esineda inimpopulatsioone, kus naised on suhteliselt "mehelikud" ja vastupidi, lähtuvalt nt pärilikest omadustest. 7.1. Soo määramine mittemeetriliste tunnuste põhjal. Silma järgi soo määramine on küsitav meetod. Üldiselt muidugi annab mehel ja
intellektuaalne kapital, mentaalne võimekus Universaalne soola jodeerimine (USI) Ajatrendide uuring Alcohol Clin Exp Res. 2014 Jan;38(1):257-66. doi: 10.1111/acer.12256. Epub 2013 Aug 16. The effects of the 2006 Russian alcohol policy on alcohol-related mortality: an interrupted time series analysis. Pridemore WA, Chamlin MB, Kaylen MT, Andreev E. Metoodika alusel alustati ajatrendide mõõtmist 2000 kuni 2010 – soospetsiifilised surmad vanuses 15+ - alkoholimürgistused, kardiomüopaatia, maksatrirroos, psüühika- ja käitumishäired. TULEMUSED: Alkoholipoliitika (peam legaalsete allikate kontroll, kõrgemad hinnad, müügipiirangud) rakendamisel vähenesid meeste surmad alkoholimürgistusse ja meeste ja naiste surmad maksatsirroosi, hinnanguliselt aastas vähem 6700 meeste surma mürgistuse tõttu (35%) ning 760 meestel ja 770 naistel vähem surma maksatsirroosi tõttu (9 ja 15%). TERVISEDENDUSE ERIPÄRA
Miks mehed ja naised erinevalt käituvad? 1) Jõuteooria naturistlik lähtub sellest, et mees on naisest tugevam, mehele soodsam teha töid, mis lühiajalised, aga nõuavad energiat. Meeste tugevus tingib peaaegu universaalsed tööjaotused. 2) Lastekasvatusteooria soorollid määratud selle põhjal, et naised teevad selliseid asju, mida saab seostada lapsekasvatamisega: naine tegeleb lapsega rohkem. Samas on ka ühiskondi, kus mees tegeleb. 3) Majandusliku pingutuse teooria on soospetsiifilised tegevusvaldkonnad, et mehed ja naised tegelevad asjadega, mille hankimisega nad ise seotud on olnud. 4) Ohuteooria mehed teevad ohtlikumaid töid, ka meeste suremus on suurem seetõttu. Kuid see ei ole nii suur probleem kui naiste suremus. Meeste suremusega sündide arv ei vähene. - Üldine suundumus: mehed tegelevad rohkem elatusvahendite hankimisega, kuid naised sekundaarse töötlemisega (põlisrahvaste seas). Naiste ja meeste suhteline staatus:
2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide) peegel vastsündinu veres niisama kõrge kui emal. Koheselt algab aga östrogeenide lammutamine ja ekskretsioon e. eritumine naha ja soole kaudu, mis kestab 5-7 (maksimaalselt 10) päeva. Naissuguhormoonide rohkusest tingituna on vastsündinu häbe (lad.k
Paljud neist on püsivad ning seonduvad kas isendite erineva genotüübiga või näiteks sooga. Ka sellisel juhul sobivad ühtedele isenditele ühed, teistele aga teistsugused käitumisstrateegiad. Meenutagem näiteks viienda peatüki viimases lõigus toodud näidet selle kohta, et loodusrahvaste meestel tagab suurema fitnessi eelkõige suurem sigimispartnerite arv, naistel aga varasem sigimisega alustamine. Sealjuures võivad alternatiivsed soospetsiifilised või genotüübispetsiifilised strateegiad olla võrdselt edukad, tingimusel, et iga sellist strateegiat kasutab just see indiviid, kellele see sobib. Kui vaadata probleemile isekate geenide seisukohast, siis ei ole alternatiivsete strateegiate üheaegse eksisteerimise eelmises ja käesolevas alapeatükis toodud põhjustel eriti vahet: on ju geenide seisukohalt isendite konditsioonilised või geneetilised erinevused võrreldavad
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...