Inimene- mässaja ja alistuja
Nad
tahavad olla edukad ja parimad kõigis ettevõtmistes. Seetõttu on neil tihti ka suuremad
kaotused ja ebaõnnestumised. Ehkki naised on depressiooni suhtes kaks korda
vastuvõtlikumad kui mehed, kannatavad viimased just neli korda tõenäolisemalt kõige
hullema tagajärje all- enesetapp. Suure depressiooni ajal 1930. aastatel ja praegu on
enesetappude protsend tõusnud väga kõrgele. Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi juhataja
Airi Värniku sõnul on 80% enesetapu sooritanuist tööealised mehed. Töötuna tuntakse end
kasutult ning endalt elu võtmine näib lihtsaim viis probleemist vabanemiseks. Ehhki naised
soovivad üha enam vastutust, ei lase mehed sel juhtuda, sest kui nende arvates nõrgem
sugupool oleks võimul, kaotaksid nad oma mehisuse.
Nõukogude Liidus oli enesetapp tabuteema. Teadlaste jaoks hakati andmeid avaldama alles
Gorbatsovi perestroika paiku. Tol ajal oli tavaline kuulutada eneselt elu võtta üritav kodanik