rauda sulatada, kuid hiljem, kui tekkisid spetsiaalselt raua sulatamiseks mõeldud masinad, saadi aru, et seda on võimalik ka raha teenimise eesmärgil kasutada. Hakati valmistama rauast ehteid, nõusid, relvi, hiljem kasutati rauda ka juba ehitiste valmistamisel. Relvi kasutati omakorda loomade küttimiseks ning tänu teravamatele ja tugevamatele relvadele saadi ka suuremat saaki. Samuti olid rauast ehted ja nõud vastupidavamad. Kasutati soorauamaaki, mille kättesaadavus oli parem, sest seda kaevandati ning seda leidus rohkem kui vaske ja tina. Lisaks sellele sai metalle sulatada ning vajadusel vormida neid just selliseks nagu vaja. Sama sai teha ka puiduga, kuid see oli keerulisem ja aeganõudvam. Hiljem hakati mõistma, et rauda saaks kasutada ka kasumi teenimise eesmärgil, kuid selleks oli vaja tehnikat, mis oli omakorda kallim ja keerulisem, ning inimesi, kes tunneksid seda tehnikat hästi.
7. CaCO3 + H2O + CO2 ↔ Ca(HCO3)2 (stalaktiidid) 8. Vee karedust põhjustavad vees lagunenud Ca ja Mg soolad. Vett saab pehmendada destilleerides, kasutades veepehmendajaid (fosfaadid Na 2PO4), ioniide (vahetavad ioone, Ca, Mg → Na, K 9. Katlakivi saab eemaldada spetsiaalsete vahenditega, äädikalahusega. Katlakivi põhjustab ummistusi torudes, halvendab soojusjuhtivust, katelde ja veeboilerite ülekuumenemist 10.Raud – leidub Maa tuumas, 4. Kohal maakoores, Eestis leidub soorauamaaki Fe(OH)3, ehedana leidub meteoriitrauda. Enimkasutatav metall. Omadused: tugev, kõva, puhas Fe ei roosteta, kõrge sulamistemperatuur, d-metall Alumiinium – levikult 3. Kohal maakoores, ehedalt ei leidu, saadakse elektrolüüsi teel. Kasutatakse ehitusmaterjalina, teiste metallide tootmisel. Omadused: hõbevalge, kerge, pehme, hea elektri- ja soojusjuhtivus, ei roosteta, kege toota, p-metall 11. Tina Plii
Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. Kivikirstkalmega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid. Lohkude omaaegne tähendus pole teada. Arvatavasti on tegemist Skandinaaviast lähtunud kivikultusega, millel võivad olla seosed ka esivanemate austamisega. Oma raua tootmine. Majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Meil leidub mitmel pool soodes soorauamaaki. Pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrgustesse savist ja kividest valmistatud koonilistesse ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõguksid ja annaksid vajalikku kuumust. Söel oli tähtis osa ka raua eraldamisel maagist. Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus Põhja-Tartumaal, kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Põllunduse edusammud
andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti põletatult. levisid kultusekivid. õpiti ise oma rauda tootma, meil leidub soorauamaaki. metallist tööriistadega edenesid tegevusalad. tänu metallkirvestele levis aletamine(mets raiuti maha, jäeti kuivama, pandi põlema ja tuhk oli väetiseks). kus mullakiht oli õhuke levis söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti kasutade sseda karjamaana, sõnnik väetas ja hakati uuesti kasutama). põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. vanem rauaaeg peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus, tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. õitsele puhkes
Eestisse jõudis rauaaeg 500ekr, esimesed raudesemed Ida-Virumaal. Pronks- ja raudesemed olid veel kallid. Eestlased õppisid rauda valmistama 50pkr. 13. Rooma rauaaeg u 50-450 pKr: mis siis muutus Eestis? Raua tootmise algus, muutused matmiskombestikus, majanduse areng, rahumeelne aeg. Toimud kiire majanduslik areng, varanduslik ebavõrdsus. Rooma keisririik mõjutas Euroopat tugevalt ning oli rahumeelne aeg, eestlased kauplesid roomlastega. Eestis leidub soorauamaaki. Matmiskombed muutusid – kivikalmed ja tarandkalmed. 14. Rooma keisririigi mõju Eestile – kaubandus roomaga. Oletatav eestlaste esmamainimne Tacituse poolt 98 pKr (aestid). Eestlased kauplesid roomlastega, nt. karusnahk ja merevaik. Eestist on leitud Rooma münte, ehteid, pronkslamp. 98pkr mainis Rooma ajaloolane Tacitus aeste. 15. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr. Suure rahvasterände mõju Eestile. Euroopa muutumine ebastabiilseks pärast Rooma lagunemist
maadega ja paremad põllumaad, sest seal oli õhem mullakiht, mida oli algelise adraga lihtsam künda. III. RAUAAEG (500 eKr 1200) Vanem rauaaeg (500 eKr 450 pKr) kasutas esialgu sissetoodud rauda, hiljem hakati tegelema kohapeal rauamaagi sulatamisega. Rauasulatusahjud vajasid tööks puusütt ning seda saadi miilipõletusahjude abil. Raua sulatamine oli suhteliselt keeruline ja pikk protsess, vaja läks palju rauamaaki. Et saada umbes kaks kilo rauda, tuli puhastada seitse kilo soorauamaaki. Rauast tööriistade hulga suurenemine andis tõuke ka majanduslikuks arenguks, kuna tööriistade kvaliteet oli kõrge. Kõige kergemini nähtavad muistised rauaajast on tarandkalmed. Maapealsed hauad, kividest on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid
LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste põllumeeste austusavaldus päikesepaistelisele päevale. Enamikul kividel 1-10 lohku, ainult Assaku Nõiakivil 400+. 3. RAUAAEG 2. at meteoriitse raua hind suhtes 1:5 kulla vastu (hõbe 1:8). Maapinnas leiduvat rauda on raske kätte saada lihtsam oli kasutada soorauamaaki. I rauasulatajad olid hetiidid (u 1500 eKr), kuid nad hoidsid oma avastust saladuses. U 1200 eKr hakkab rauasulatamisoskus levima (Küpros>Kreeta>Kreeka>jne) ning jõuab 10. saj eKr Euroopasse. · Rauasulatusahjud (+1500°C) nende kasutamine lööb Euroopa endise kultuuripildi segamini, esile tõusevad rauakultuurid. HALLSTATTI KULTUUR (Kesk-Euroopa) al 12. saj eKr Hallstatti Hallstatti linn ja pronksikultuur, al 8. saj eKr rauakultuur
Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed. Samuti on üks kalmetüüpe laevkalmed, kus kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Eestis muutus majandus peale seda kui õpiti ise rauda tootma. Soodes leidub soorauamaaki. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Kasutusele võeti alepõllundus. Raiuti mets maja ja tuhk oli hea väetis. Aladel kus mulla kiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt, seda aga lasti sööti. Sinna peale lasti loomad, kelle sõnnik oli hea väetis. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanemat rauaaega nimetati teise nimega ka rooma rauaajaks, sest Rooma impeerium avaldas mõju kogu Euroopale. See periood oli Eesti aladel tõusuperiood.
surnud põletati. Kalme oli laotud laeva kujuliselt. o Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistsed –väikeselohulised kultuskivid, mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks oli Skandinaavlaste kivikultus- austus esianemate vastu) o Majanduse areng hakkad märgatavalt arenema siis kui rauda õpiti ise tootma. Eestis leidub soorauamaaki. o Tindimurrust avastati rauasulatamisega seotud asulad, mis pärinevad u 2000a tagasi. o Põllumajandus arenes tänu aletamisele, mis vahetas välja köplapöllunduse. Mets rajuti ja põletati maha. o Neil aladel kus mullakiht õhuke hakati tegelema söödiviljelusega. o Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Sageli püstitati eluasemed sobivate maade vahetuslähedusse
annaabi.ee 
