Eesti geoloogiline ehitus
Tallinnas on
aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt
moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne.
moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi.
Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise
anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole.
Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud
tektooniline aktiivsus.
Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda.
Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki.
VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal
mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast
peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad.